Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuremaa mõisa peahoone
Mälestise registri number 23902
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
X-koordinaat 646778.00
Y-koordinaat 6513609.99
Mälestise vana number k
Ava kaardil

Paikvaatlused(12)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 22.08.22

Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Suurejoonelise mõisaansambli esinduslik historitsistlik härrastemaja.

Sisestatud: 23.05.2005.

Kirjeldus


Esinduslik hilisklassitsismilt neorenessansile ülemineku perioodi kuuluv peahoone Ajastule iseloomulikuna kavandati selle keskosa ja tiivad kahe-, neid ühendavad galeriid ühekorruselistena. 1935. a. ehitati hoone kogu ulatuses kahekorruseliseks. Esikülge kujundavad segmentkaarakendega kolmnurkfrontoonid, joonia kapiteelidega pilastrid, tiibehitiste jõuline nurgarusteering. Peasissepääsu ees on lai varikatuse ja metallpiirdega trepp; taga- ja otsafassaadidel suured petikarkaadid (sama Kõpu mõisahoonel Viljandimaal). Akantusrosettide, lüüra ja maskaroonimotiividega stukkdekoor korrustevahelisel vööndil viitab Tartu 19. sajandi esimese poole arhitektuuritraditsioonidele nagu ka servjoon- ja lehvikvõlvidega kaetud soklikorrus. Esimesel korrusel on saal jt. hilisklassitsistliku kujundusega anfilaadsed esindusruumid. Säilinud on stiilsed stukkrosetid, karniisid, tahveluksed, kahhelahjud.
(M. Ernesaks, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 16.05.2007.

Ajalugu


16. sajandil oli Kuremaa mõisa omanikuks Johhann Wrangell. Liivi sõja järgselt langes Lõuna-Eesti Poola valdusse ja Kuremaa mõisa omanikuks sai poolakas Andreas Chotkowsky. 1598. aastal ostis Johhann Wrangelli poeg Fabian Wrangell Poola kuninga Sigismundi III poolt välja antud omandiõiguse alusel Kuremaa mõisa tagasi.
17. sajandi keskel kuulus mõis suuremale Balti-Saksa suguvõsale Ungern-Sternbergidele. 1748. aastal ostis mõisa Moritz Wilhelm Pistohlkors. 1810. aastal ostis Liivimaa krediidiühing pankrotti jäänud mõisa ja müüs selle 1821. aastal maanõunik ja ülemkirikueestseisja Reinhold Wilhelm von Liphardile. Aastal 1834. aastal sai mõisaomanikuks maamarssal Aleksander von Oettingen. Von Oettingenid asutasid Kuremaale Baltimaade esimese piimasuhkruvabriku. 1853. aastal. katsetati esimesena Eestis savitorudrenaaži. Mõis võõrandati 1919. aastal ning 1921. aastal asutati Kuremaale karjakasvatuskool. Hilisklassitsistlik mõisahoone valmis aastatel 1836-43, selle projekteeris arhitekt Emil Julius Strauss.

Sisestatud: 23.05.2005.

Meedia


eestielu 27.12.2013, Jaan Lukase artikkel "Kuremaa loss tähistab balliga 170. aastapäeva"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/jogevamaa/jogeva-vald/kultuur/kuremaa-loss-tahistab-balliga-170-aastapaeva.d?id=67511274

Sisestatud: 02.01.2014.