- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
23903 Kuremaa mõisa park
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kuremaa mõisa park |
|---|---|
| Mälestise registri number | 23903 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 23.11.1999 |
| Registreeritud | 23.11.1999 |
| X-koordinaat | 646765.31 |
| Y-koordinaat | 6513614.51 |
| Mälestise vana number | - |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 05.04.22
Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
|
Märksõna(11)
|
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide |
|
Kirjeldus Pargi majalähiümbruse regulaarne osa oli huvitavalt terrassidega liigendatud ja hekkidega piiratud. Häärberist avanes kaunis vaade Kuremaa järvele, mida on pargi ümberkujundamisel alati väärtustatud. Hoonestuse liidab tervikuks suur mitmeosaline vabakujunduslik park (~15ha). Arvatavalt on pargi vabakujunduslikuks rekonstrueerimisel töötanud ka kuulus pargiarhitekt W. v Engelhardt. Tänapäeval on säilinud ala terrassilisus ja ajalooline ruumilahendus. Pargi puistu on halvas olukorras. Ajaloolisest puistust on säilinud üksikud puud. Kivijärve ja Laiuse poole viib tammeallee ning asulast Jõgeva-Palamuse teeristini suunduva tee äärde on istutatud 1970ndatel aastatel pärnaallee. Kuremaa pargis kasvab poolsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Kirdeosas on enamuspuuliigiks harilik tamm ja harilik vaher. |
|
Ajalugu Kuremaa park rajati 18. sajandi lõpus regulaarstiilis. Park kujundati ümber 19. sajandil vabakujunduslikuks pargiks. Aastatel 1970-1990 töötas pargiaednikuna Laine Koppel, kelle korraldamisel hooldati ja täiendati parki |
|
Üldinfo Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 8 liiki nahkhiiri. Leitud liigid on Kuremaa pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir. |