27229 Kirst, 1685? (puit, raud, sepis)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kirst, 1685? (puit, raud, sepis)
Mälestise registri number 27229
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 16.01.2004
Registreeritud 01.06.2004
Kirst. 1685(?) (puit, raud, sepis) Foto: Jaanus Heinla 2002
Kirst. 1685(?) (puit, raud, sepis) Foto: Jaanus Heinla 2002 Kirst. 1685(?) (puit, raud, sepis) Foto: Jaanus Heinla 2002

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" Kultuuriministri 28. mai 2004. a käskkiri nr. 102 (RTL 2004, 77, 1253) Kuupäev: 28.05.2004

Paikvaatlused(1)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 26.02.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kirstul on kultuuriline väärtus – sellega viidi 1944.a Eestist Rootsi koguduse vara. Moodustab osa kirikuinventari tervikust.

Sisestatud: 12.03.2007.

Ajalugu


1944.a viidi Rootsi ja tagastati 2002.a aprillis Rootsi Ajaloomuuseumi poolt

Sisestatud: 12.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, raud.
Tehnika: sepistatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1685?
Mõõtmed: h 65 cm; plaat 105 x 53 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Puidust kirst on kaane siseküljele pliiatsiga kirjutatud aastaarvu põhjal valmistatud 1685. Kirst on jalgadeta; kaas on lame; külgedel sangadeks sepisrõngad. Kirst on olnud suletav ühe esiküljel paiknenud lukuga. Kirst on lihtne, ainsateks kaunistusteks on olnud lukuplaat ning põõnad: esiküljel kaks vertikaalset põõna, külgedel kaks vertikaalset põõna, millele kinnituvad sangad ja üle kummagi nurga kulgevad põõnad. Koostas: Egle Tamm, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 12.03.2007.