28726 Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga |
---|---|
Mälestise registri number | 28726 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 23.04.2008 |
Registreeritud | 04.09.2008 |
X-koordinaat | 643956.00 |
Y-koordinaat | 6598852.00 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 07.09.23
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Elektrijaam, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Elektrijaam, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus 19. saj lõpu /20. saj alguse tüüpiline esimene vee jõul töötava hüdroelektrijaama näide kogu Baltikumis. |
Kirjeldus Jaamahoone on väikesemahuline 1-korruseline keldrikorrusega lameda viilkatusega hoone, seinad on paekivist, mis väljast krohvimata. Märkimisväärseid arhitektuurseid detaile pole. Tamm on paekivist ja betoonist, tammil on 2 kaarjate otstega massiivset paekivist sammast. Veetaseme reguleerimine veehoidlas toimub tammil asuvate ülevooludega. |
Asukoha kirjeldus Hüdroelektrijaam on rajatud Kunda jõe alamjooksule ürgoru kõrgete kallaste vahele, I tsemendivabriku hoonetest ja sillast ca 0,5km allavoolu, 9,3m suuruse loodusliku langusega lõigule (Kunda mõisa ja jõesuu vaheline lang on 38m). Jaamahoone asub jõe idakaldal, läänepoolsele kõrgele kaldale on rajatud kergkonstruktsioonid trepid. Jõe läänekaldal on säilinud veekanali paemüüritis. |
Ajalugu 1892.a. koostati I Kunda tsemendivabriku ümberehitamise projekt. Põletusahjude osas võeti kasutusele 3 R-ahju, mis oli tollal tehnika viimane sõna. Seoses uute seadmetega oli vaja suurendada ka jõumasinate võimsust. Selleks ehitati 1893.a. hüdroelektrijaam Kunda jõele, kus juba varem töötas kaks jõuseadet - jahuveski (asus Kunda mõisas) ja 1871.a. tegevust alustanud I tsemendivabriku klinkriveski 110 hj turbiin, mis kandis jõu üle transmissioonivõlli kaudu. Elektrijaam ehitati 9,3m languga kärestikule, ca 0,5km I tsemendivabrikust allavoolu. Hüdroelektrijaam koosnes jaamahoonest, tammist koos ülejooksuga ja äravoolukanalist ning moodustas Kunda jõe ürgorgu kuni I vabriku rajatisteni ulatuva veehoidla. Kunda hüdroelektrijaam oli esimene omataoline nii Eestis kui ka Baltikumis, tollal oli suuremas ulatuses elektienergia tööstuses kasutamine tehnikauudiseks ka Tsaari-Venemaal. |