Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga
Mälestise registri number 28726
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
X-koordinaat 643956.00
Y-koordinaat 6598852.00
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 07.09.23

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Elektrijaam, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Elektrijaam, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19. saj lõpu /20. saj alguse tüüpiline esimene vee jõul töötava hüdroelektrijaama näide kogu Baltikumis.
1893.a. rajatud hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast. Samas on ta ka Kunda vana tsemendivabriku koosseisu kuulunud ajalooline objekt ning jõe ürgorule omapära lisav rajatis.

Sisestatud: 17.09.2008.

Kirjeldus


Jaamahoone on väikesemahuline 1-korruseline keldrikorrusega lameda viilkatusega hoone, seinad on paekivist, mis väljast krohvimata. Märkimisväärseid arhitektuurseid detaile pole. Tamm on paekivist ja betoonist, tammil on 2 kaarjate otstega massiivset paekivist sammast. Veetaseme reguleerimine veehoidlas toimub tammil asuvate ülevooludega.

Sisestatud: 17.09.2008.

Asukoha kirjeldus


Hüdroelektrijaam on rajatud Kunda jõe alamjooksule ürgoru kõrgete kallaste vahele, I tsemendivabriku hoonetest ja sillast ca 0,5km allavoolu, 9,3m suuruse loodusliku langusega lõigule (Kunda mõisa ja jõesuu vaheline lang on 38m). Jaamahoone asub jõe idakaldal, läänepoolsele kõrgele kaldale on rajatud kergkonstruktsioonid trepid. Jõe läänekaldal on säilinud veekanali paemüüritis.

Sisestatud: 17.09.2008.

Ajalugu


1892.a. koostati I Kunda tsemendivabriku ümberehitamise projekt. Põletusahjude osas võeti kasutusele 3 R-ahju, mis oli tollal tehnika viimane sõna. Seoses uute seadmetega oli vaja suurendada ka jõumasinate võimsust. Selleks ehitati 1893.a. hüdroelektrijaam Kunda jõele, kus juba varem töötas kaks jõuseadet - jahuveski (asus Kunda mõisas) ja 1871.a. tegevust alustanud I tsemendivabriku klinkriveski 110 hj turbiin, mis kandis jõu üle transmissioonivõlli kaudu. Elektrijaam ehitati 9,3m languga kärestikule, ca 0,5km I tsemendivabrikust allavoolu. Hüdroelektrijaam koosnes jaamahoonest, tammist koos ülejooksuga ja äravoolukanalist ning moodustas Kunda jõe ürgorgu kuni I vabriku rajatisteni ulatuva veehoidla. Kunda hüdroelektrijaam oli esimene omataoline nii Eestis kui ka Baltikumis, tollal oli suuremas ulatuses elektienergia tööstuses kasutamine tehnikauudiseks ka Tsaari-Venemaal.

Kunda hüdroelektrijaamas võeti kasutusele vahelduvvoolu tootev FRANCIS-tüüpi turbiin 260 hj, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kaht SIEMENS HALSKE alalisvoolugeneraatorit, kumbki 105kW, 650V. Elektriseadmed valmistati Šveitsis, turbiin Riias. Lisaks tsemendivabriku vajaduste katmisele andis elektrijaam õhuliini kaudu voolu ka sadamakraanale ja Lontova asumile. Veevaesel ajal kasutati täiendava energiaallikana aurumasinaid, mis töötasid algul kivisöega, hiljem põlevkiviga, nii kujunesid tsemendivabriku energiabaasiks kaht tüüpi jõujaamad, mis lõpuks varustasid elektriga ka Rakvere linna.

Hüdroelektrijaam töötas häireteta 1943.a.-ni, 1959.a. jaamahoone taastati, elektrit toodeti 1971.a.-ni. Kuni 1995.a.-ni seisis jaam kasutamata, siis omandas selle firma Generaator E&K OÜ, kes taasavas elektrijaama 28.06.2000.a. Praegu töötab seal vana FRANCIS-tüüpi turbiin, lamerihm-ülekande abil käitatakse 2 asünkroongeneraatorit, kumbki 200kW. Jaam on ühendatud Eesti Energia võrku.

Sisestatud: 17.09.2008.