Mälestise tunnus

Kultuurilooliselt Eestile olulise luuleklassiku haud.

Kirjeldus

Juhan Liivi kalmu tähistab luuletaja reljeefportreega kõrge obelisk.
Imposantne, ligemale neli meetrit kõrge ja tonn raske metallist obelisk. Skulptor Voldemar Mellik tegi Nikolai Triigi pildi järgi obeliski ühele külje bareljeefi.

Ajalugu

Obelisk püstitati 1924, autoriks skulptor Voldemar Mellik (1887-1949).

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.
Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Pikem jutustus "Vari" (1894), mis toetub koduümbruse ja isikliku eluloo motiividele, annab avara läbilõike maaelust, vaestekülast sirgunud andeka nooruki Villu traagilise saatuse läbi. Analoogset problemaatikat käsitlevad ka jutustused "Käkimäe kägu" (1893) ja "Nõia tütar" (1895). Kirjanduslikuks suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Tema hilisemale luulele on iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse. Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Liivi ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" (1909) avaldas "Noor-Eesti".

Üldinfo

Must obelisk luuletaja kalmul on tunnistus oma aja väikesest, ent väärikast kultuuriteost. 1922. aastal käisid Tartu Teguri vabriku töölised ja ametnikud seal huvireisil ning otsisid Juhan Liivi hauda. Puust rist kalmul oli lootusetult kõdunenud ning õigesse paika ehk rohtukasvanud künkale jõuti vaid Juhan Liivi nime järgi, mis oli kasetüvesse lõigatud. Klassiku ebaõiglasest kohtlemisest nördinud Teguri rahvas (kokku paarsada inimest) koos oma juhatusega otsustas ise luuletajale väärilise mälestusmärgi rajada. 1923. aasta sügiseks saigi see valmis ning üpris imposantne pealegi – ligemale neli meetrit kõrge ja tonn raske metallist obelisk. Kogumaksumusega 120 000 marka. Skulptor Voldemar Mellik tegi Nikolai Triigi pildi järgi obeliski ühele külje bareljeefi. Sammas pidi püstitatama juba sügisel 1923, kuid see plaan jäi halbade ilmastikuolude tõttu siiski katki. Loodetavat püstitamispäeva peegeldab ka sambal olev daatum – 23. oktoober 1923. See ei vasta tõele, nagu ka muidu nii pedantse Friedebert Tuglase Liivi monograafias toodud kuupäev 9. juuni 1924.