Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A. v Oettingeni elamu Tartus Tiigi 11, 1879.-1880. a
Mälestise registri number 6993
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 658975.53
Y-koordinaat 6473960.48
Mälestise vana number K
Ava kaardil

Paikvaatlused(7)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 25.01.21

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


A. v Oettingeni elamu on historitsistliku elamu iseloomulik näide, mis omab ka kultuuriajaloolist väärtust nii endise ilmavaatluskoha kui ka hilisema klubihoonena.

Sisestatud: 05.03.2018.

Kirjeldus


Krundi sügavuses paiknev kahekorruseline neogooti stiilis telliselamu, mille esiküljel asub ühekorruseline kuuetahuline väljaehitis ja eeskoda, tagakülje N-O nurgal kaheksatahuline torn. Eenduva keskrisaliidi II korruse keskosas on rõdu. Hoonet iseloomustavad detailid on: korruste vaheline ristlillikutest simss, konsoolsimsid ja karniis, akende karniisid, I korruse akende alused kassetid. Interjööris säilinud suures osas algne plaanilahendus ja mõnevõrra algseid sisustuselemente.

Sisestatud: 07.10.2010.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tartus Tiigi tänava nurgal, osaliselt endise vallikraavi nõlval. Hoone on ümbritsetud nõukogudeaegsete neljakorruseliste kortermajadega.

Sisestatud: 05.03.2018.

Ajalugu


Hoone projekteeris arhitekt Rudolf von Engelhardt ning see ehitati aastatel 1880–1882 Kuremaa mõisnike v. Oettingenide elamuks. 1913. aastal ehitati maja seest ümber. Kaheksatahulise nurgatorniga hoones viidi läbi ka ilmavaatlusi. Selle taga oli füüsik, meteoroloog, Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi rajaja ja juhataja Arthur Joachim von Oettingen (1836–1920). 1939. aastal lahkusid Oettingenide järeltulijad Saksamaale. 1941. aastal sai villa pommitamise tõttu kannatada. Hoone taastati pärast sõda klubihoonena ning seal toimub kultuuri- ja seltsitegevus tänaseni.

Sisestatud: 05.03.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 07.10.2010.

Allikad


Eimre, Maret. (1983). Arhitektuurimälestise pass. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal
Tiigi Seltsimaja kodulehekülg. http://tiigiseltsimaja.tartu.ee/sisu/ajaloost (vaadatud 05.03.2018)

Sisestatud: 05.03.2018.