Mälestise tunnus

Tegemist on tüüpilise 20. sajandi alguse tööstushoonega, paearhitektuuri suurepärane näide.

Kirjeldus

1920. aastate funktsionalistliku tööstusarhitektuuri esinduslik näide. Lisaks funktsionalistlikule üldilmele kumavad hoone arhitektuuris läbi traditsionalistlikud vormivõtted ning ekspressionistlik mahtudejaotus. Tartu mnt ääres kõrgel paekiviklindil asuv ebakorrapärase põhiplaaniga paekivihoone koosneb erineva kuju ja kõrgusega mahtudest. Suure hoonemahu välisseinad on paekivist, sisekonstruktsioon, vahelaed ja trepikoda betoonist. Hoone tingliku kagutiiva moodustab katlaid mahutanud keeduosakond, katelde kohti on viis, Tartu mnt poolsemat katelt eraldab teistest paekivimüür ehk endine otsafassaad. Selle hooneosa välisseintes on paaridesse jaotatud vertikaalsed aknad ning lõunaosas trepikoda. Hooneosal on väiksemad silikaattellistest juurdeehitused fassaadi küljes oleva šahti ja katusel oleva mahu näol. Hoone tingliku loodeosa moodustab ettevalmistusosakond, mis on klombitud paekivist fassaadidega, mis jätkavad keeduosakonnaga sarnast arhitektuurikeelt: rütmiliselt paigutatud piklikud aknad, vertikaalsed lindimotiivid, madalkaarsed aknasillused. Kuivatusosakonna moodustab ettevalmistusosakonnast kõrgem 5-korruseline hoonemaht. Klombitud paekividest fassaadi ilmestavad vertikaalselt paigutatud aknad, mis on müürilaoga ühendatud lintideks. Edelafassaadi sisse on lõhutud suured sissepääsuavad. Kirdefassaadi küljes asub 1930. aastal ehitatud 3-korruseline kitsam hoonemaht. 2006. aasta rekonstrueerimise käigus hoonele lisatud pealeehituse klaasfassaad koosneb kolmest erinevat tooni rohekast klaasist. Rekonstrueerimise käigus on vabrikuhoone fassaadid säilitatud võimalikult ehitusjärgsel kujul, lisatud on uusi ukse- ja aknaavasid.

Ajalugu

Põhja Paberi- ja Puupapi Vabrikute tselluloosi keedu-, ettevalmistus-, kuivatusosakonna hoone on ehitatud 1926. aastal arhitekt Erich Jacoby (1885-1841) projekti järgi ning täiendatud 1930. aastal. 1930. aastal lisati keedukatlaid ning laiendati hoone kirdeosa. Keeduosakond hõlmas hoone kagupoolse kõrge tiiva. Ettevalmistusosakond võttis enda alla suure osa hoone põhimahust, selle kõrval asus kuivatusosakond. 1937. aastal valmis katlamajale uus korsten. Teise maailmasõja käigus said mitmed hooned kannatada. Vabriku natsionaliseerimise käigus nimetati vabrik V. Kingissepa nimeliseks Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadiks. Järgnevatel aastakümnetel tehti tselluloosivabriku sise- ja välisarhitektuuris mitmeid ehituslikke muudatusi ning kaasajastati tehnoloogiat. Välisarhitektuuri peamisteks lisandusteks said väiksemad silikaattellistest juurdeehitused, siseruumides uued vahelaed. Tselluloosi ja paberi tootmine jätkus vabrikus 1990. aastate alguseni. Hoone on 2006. aastal rekonstrueeritud arhitektide Andrus Kõresaare ja Raivo Kotovi projekti järgi ning tuntud kunagise suuromaniku ja juhi Emil Fahle järgi nimetuse saanud Fahle elamu- ja büroohoonena. Hoone kaasaegne ilme on kontrast pae ja klaasi vahel. Rekonstrueerimise käigus on lammutatud hilisemad juurdeehitused ning lisatud on 6-korruseline hoonemaht (keeduosakonna peale).

Kaitsevööndi ulatus

krundid Tartu mnt. 84, 84A, b , c

Meedia

- artikkel " Tselluloosi vabriku müüride otsa plaanitakse uut moodsat elumaja", Eesti Päevaleht, 08.03.2005
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=286817

- Fahle maja valiti maailma viie parema hoone sekka
http://www.epl.ee/artikkel/416296
Fahle maja valiti maailma viie parema hoone sekka
http://www.ekspress.ee/redirect/eenews/42493