Mälestise tunnus

Rikkaliku kujundusega historitsistlik hospidalihoone on ilmekas näide arhitekt Aleksandr Vladovski loomingust.

Kirjeldus

Endisel haiglahoonel on maapinna reljeefist tulenevalt põhja- ja lääneosas kolm põhikorrust ning lõuna- ja idapoolses osas kaks põhikorrust ning mansardkorrus, lisaks on hoonel kelder. Hoone esifassaadi ilmestab kõrge voluutfrontooniga 8-sambaline portikus ning kumerad külgrisaliidid. Fassaadidekoo on rikkalik, kasutatud on profileeritud karniise, girlandidega sammaste- ja pilastrite kapiteele ning dekoratiivseid medaljone. Hoone tagafassaad on lakoonilisema kujundusega. E-kujulise plaanilahendusega hoonel on kolm tiibhoonet. Siseplaneeringu keskmeks on pidulik läbi kolme korruse ulatuv trepikoda.

Ajalugu

Endise Sõjaväehospidali hoonestus asub 17. sajadil rajatud Joach´i ehk Joachimsthali suvemõisa territooriumil, kuhu 1715. aastal rajati mereväehospidal, millega 1772. aastal ühendati hilisema priihospidali kohal asunud maaväehospidal. Tekkinud sõjaväehospidali kompleksi hoonestus jagunes kolmeks. Suurema rühma moodustasid haigete barakid. Eraldi paiknesid apteek koos abihoonetega ja suguhaiguste barakk. Majandushoonete rühm asus Härjapea jõe kaldal ja see koosnes köögist, saunast ja pesumajast, mis said lõplikul kujul 1828. aastal. 1842. aastal kohandati üks haigete barakk kirikuks, mis oli sellena kasutuses kuni 1894. aastani. Suuremad ehitustööd hospidali territooriumil toimusid aastatel 1860-1895, kui remonditi hooneid, ehitati uus apteegihoone, laboratoorium, jääkelder ja töötajate eluruumid. Endine apteegihoone ehitati ümber kasarmuks. Praeguse haiglahoone eelkäija oli aastatel 1819-1827 ehitatud ehitis, millest on säilinud vaid vundamendi jäänused. Uus haiglahoone valmis 1925. aastal arhitekt Aleksander Vladovski (1876-1950) projekti järgi. Nõukogude perioodil ehitati kompleksi juurde abihooneid. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist seisis hoone aastaid tühjana. Endise haiglahoone ulatuslik restaureerimine toimus aastatel 2000-2001 kui hoone läks Kaitseväe Peastaabi kasutusse.

Allikad

Arge, Anti (2003). Tallinn Juhkentali 58. Kaitseliidu peastaabi hoone rekonstrueerimine. Aruanne. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 818 B-osa.
Paiken, L.-H. (2001). Kaitsejõudude peastaabi restaureerimis-rekonstrueerimistööde aruanne. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 818-A.
Lindmaa-Pihlak, Silvi (2000). Endise Juhkentali Sõjaväehaigla ajalooline ülevaade ja arhitektuuriajalooliselt väärtuslike detailide inventariseerimine. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 318.
Pantelejev, Aleksandr (2012). Tallinn, Juhkentali 58, Filtri tee 5 ja lähikinnistute detailplaneeringu koostamiseks muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 7632.