Mälestise tunnus

19.-20. sajandi vahetuse elamuarhitektuuri iseloomulik näide, üks arhitektuurselt huvitavamaid puumaju Tallinna selles piirkonnas.

Kirjeldus

kahekorruseline kompaktse põhiplaaniga puithoone asub harukordselt terviklikult säilinud puitelamute piirkonnas, endises nn. Kelmiküla linnaosas Tehnika tänaval. Hoone meenutab ruumijaotuselt ja fassaadi üldkompositsioonilt Tallinna ajaloolistes eeslinnades 19.-20. sajandi vahetusel laialt levinud elamutetüüpi, nn. Lenderi maja, kuid antud ehitisele annab ainukordse ilme fassaadi keskele paigutatud trepikoja väikeseruuduliste püstakendega rippärkel ja selle kohal asuv erikujuline uuk. Elamu esikülge elavdavad dekoratiivsed aknapealdised ja piirdelauad, säilinud on vana välisuks. Peale tulekahju taastatud hoonele lisati ka fassaadi põhidominendiks kujunenud rippärkel ja rekonstrueeriti hoovi pool asuv põhimahust eenduv trepikoda. Üsna uhke välimusega maja korterid jäid siiski kaunis tagasihoidlikuks, siia ei nähtud algselt ette isegi vannitube. Maja taga säilinud algne keldrisissekäik koos selle juurde kuuluva ajastu aguliarhitektuurile tüüpilise eenduva madala eeskojaga. Hoovis väike pesuköök-kojamehemaja, antud piirkonna kruntidele omane ajalooline abihoone.

Ajalugu

Hoone on ehitaud kahes põhietapis – 1903. aastal N. Heraskovi poolt kavandatud maja, mis algselt sarnanes ajaloolise kinnistu teises otsas, Sügise tänava ääres asuva sama arhitekti poolt projekteeritud ehitisega, põles 1930. aasta veebruaris. Eriti tugevasti kahjustas tuli hoone tagaosa. Tulekahjus tõsiselt kannatada saanud ja osaliselt elamiskõlbmatuks muutunud elamu taastati järgnevatel kuudel K. Treumann-Tarvase projekti järgi,

Kaitsevööndi ulatus

krundi ulatuses