Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9863
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 478383.36
Y-koordinaat 6497875.32
Mälestise vana number 2218
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 02.10.16

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 01.02.2011.

Kirjeldus


Kalme oli algselt kaetud tiheda männi- ja kadakavõsaga, mille alt ta paistis välja madala kühmuna, mis meenutas kõrvalolevat kalmet (I), kuid oli sellest tunduvalt madalam ja väiksema läbimõõduga. Kühm algas paari meetri kauguselt I kalmest ja ulatus sellest 10-12 m lõuna ja kagu poole. Välisel vaatlusel ja nivelleerimisandmete plaanile kandmise järel jättis kalme kagu-loode suunas pikliku ovaali mulje. Torkas silma selle kalme vare pikisuuna ühtelangemine I kalme tarandiga. Kalme oli kaetud tiheda murukamaraga, milles siin-seal oli väiksemaid ja sügavamaid lõhkumise lohke, eriti suur aga kalme idapoolsel küljel. Lohkude sügavus oli 10-25 cm. Üks peaaegu poole meeteri laiune kraav oli kalme edelasektoris. Kaevamisel paljandus kalmes korratu kivilade, mis alumises kihis oli tihedasti laotud. Kivistiku kontuur oli laialivalguv. Oli selgesti näha, et kalmet oli tublisti lõhutud. Kalmekivide vahelt leiti vaid tugevasti põletatud luid, savinõukilde ja paar väikest pronkssõrmuse või kitsa käevõru katkendit, mis olid tugevas tules kohati üles sulanud. Kivilademe paksus oli keskmiselt 40 cm ümber, ääre poole õhem. Pärast kalme läbikaevamist on kalme kohale jäetud mõned suuremad kivid kaevatud osa keskele. Samuti jäeti nähtavaks kaevendi kontuur, mis seob kalmet I kalme tarandiga.

Sisestatud: 01.02.2011.

Asukoha kirjeldus


Kalme asub õigeusu kiriku varemetest 230 m edela pool, Risti-Virtsu maanteest ca 35 m põhja pool, kalme nr 9862 kõrval, sellest veidi lõuna-kagu pool.

Sisestatud: 01.02.2011.

Ajalugu


Mingi muistist tähistav märk sellel kohal on märgitud 1921-23. a koostatud Hanila kihelkonna muinasteaduslikus kirjelduses (üliõpilased T. Karopun ja S. Pruuden), kuid kirjeldus puudub.

Kalme kaevati läbi 1970.-1971. a V. Lõugase juhtimisel. Kaevamisaruanne ja plaanid asuvad Ajaloomuuseumis ja Ajalooinstituudis, leiud Ajaloomuuseumis.
Kalmet on kasutatud matmispaigana I aastatuhande esimesel poolel.

Sisestatud: 01.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.01.2015.