Close help

Vallamaju hakati Eestis ehitama pärast 1866. aasta Balti kubermangude vallakogukonnaseaduse vastuvõtmist, mis vabastas vallad mõisa eestkoste ja järelevalve alt. Majanduslikult jõukamas Liivimaa kubermangus hakati neid püstitama kiiremini ja rohkem kui Eestimaa kubermangus. Paljud neist olid nii suured, et ei vajanud hiljem juurdeehitusi ning nendes tegutsesid vallavalitsused kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni. Majandusliku kitsikuse tõttu ehitati ajavahemikus 1866‒1889 enamus Eestimaa kubermangu vallamajadest kulude kokkuhoidmiseks kokku kooliga. Taolisi hooneid, kus ühe katuse all olid vallakool, vallavalitsus ja -kohus ning koolmeistri-vallakirjutaja elamine, kutsuti kogukonnamajadeks. 1890. aastate algul toimus Eestis esimene vallareform, mil rohkem kui tuhat valda liideti 365 vallaks. Uutelt valdadelt hakkasid ametivõimud nõudma esinduslike kohtu- ja vallamajade püstitamist, mistõttu ongi lõviosa Eesti vallamajadest ehitatud ajavahemikus 1890‒1914. Eesti Vabariigi ajal 1918‒1940 ehitati täiesti uusi vallamaju küllaltki vähe, kuid enamasti vanad hooned moderniseeriti.

Vallamajade andmekogu on alates 2008. aastast koostanud ja täiendanud Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Andmekogus on toodud kõik Eestis säilinud ja ajavahemikus 1866-1940 ehitatud vallamajad. Hoonete täpsema ajaloo, plaanide ja fotode saamiseks palun pöörduda aadressil hanno@evm.ee

EVM maaarhitektuuri keskus

Nimetus: Erastvere vallamaja Ehitusaasta: 1893
Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Soodoma
EHR Kood: 120295777 Katastrikood: 28502:004:0109 Mõõtmed: 22 X 10
Vana aadress: Võrumaa, Kanepi
Erastvere
Otstarve: Erastvere raamatukogu ja Soodoma külakeskus, II korrusel korter
Arhitekt, Meister: Ehitusmeister teadmata
Asend: Vallamaja paikneb Soodoma külas (ajalooline nimi Erastvere-Suurküla) Erastvere, Heimtali ja Põlgaste teederistil, läheduses asub Erastvere koolimaja
Eksterjöör: Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatusega puithoone, millel on esiküljel keskne sissepääs, tagaküljel kaks kinnist koda ning paremal küljel keldri sissepääsu koda. Hoone mõõdud ca 10 × 22 meetrit
Detail Kirjeldus Seisukord
Katus Laineline roheline bituumenplaat Hea
Välisseinad Tahutud palk, peal roheline rõhtvooder Hea
Vundament Lõhutud ja töötlemata maakivi, peal serviti punane tellis, h = ca 30-80 cm Hea
Aknad Põhiliselt 2-poolega plastaknad; poolviiludel 6-ruuduga plastaknad ja 2 rombakent Hea
Välisuksed Esiuks püstvoodriga, kohal ruudujaotuseta valgmik; tagauksed sarnased, kuid ilma valgmikuta Hea
Trepid Esiküljel 4-astmeline, tagaküljel 3-astmelised betoontrepid, kõik torudest käsipuuga ja kaetud keraamiliste plaatidega Hea
Korstnad 2 silikaadist korstent Hea
Dekoor Tumerohelised akna-, ukse- ja nurgapiirdelauad Hea
Irddetailid
Interjöör: Vallamajas osa ruume nn euroremonditud, osa, nagu näiteks raamatukogu, nõukogudeaegse ilmega. Viimases ja selle vahekoridoris säilinud algsed põrandad ja puhaslaed. Omaaegsed küttekolded asendatud nõukogudeaegsetega. Tähelepanuväärne on, et vallamajas on säilinud omaaegne arestikamber
Kõrvalhooned: Vallamaja kõrval 1868. aastal ehitatud suur maakividest magasiait; hoone taga puukuur ja välikäimla
Muu: Piirdeaed puudub
Vallamaja ees sirelihekk, akende all lilleklumbid, vallamaja ümber suured tammed ja vahtrad
Ajalugu: 1890. aastate algul liideti Erastverega Vana-Piigandi mõisavald. Uus sindelkatusega puidust vallamaja püstitati 1893. aastal, kuid selle ehitusmeister ning üksikasjad on teadmata. Enne II maailmasõda tegutses hoones lisaks vallavalitsusele Erastvere Ühispank. 1939. aastal liideti Erastvere, Põlgaste ja osa Kooraste vallast uueks Kanepi vallaks, mille keskus asus algul Erastvere vallamajas, kuid 1940. aastal viidi see Kanepi alevikku. 1945-1954 töötas hoones Erastvere külanõukogu. Hoones tegutsesid sidejaoskond, raamatukogu (1949-1960 ja uuesti alates 1975. aastast) ja Kalevipoja kolhoosi kontor ning Kalevi kolhoosi Erastvere osakond, saali kasutati ka kinonäitamise kohana. 1960. aastatel ja 1970. aastate algul paiknes hoones lisaks ETKVL kauplus. Alates 1990. aastate keskpaigast kuni 2001-2002. aastani tegutses majas paar erakauplust. 1970. aastal liideti Kalevipoja kolhoos Külvaja kolhoosiga Kalevi kolhoosiks, mille kontor asus Põlgastes, pärast seda kuni 1993. aastani asus vallamajas osakonna kontor. Postkontor suleti hoones 2008. aasta suvel. 2006 sai hoone uue katuse ja 2008 võeti maha silikaatvooder ja asendati laudisega

Iventeerimised

Kuupäev Iventeerija Seisund Kirjeldus
20.05.2009