Close help

Eesti maapiirkondades tekkis köstrikoolide näol hõre koolivõrk 17. sajandi lõpus. Koolide arv hakkas kasvama 19. sajandi algul pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist ning eriti pärast 1866. aasta vallaseadust. 19. sajandi lõpuks kujunes Eestis välja mitmekesine koolivõrk: lisaks vallakoolidele tegutsesid siin kihelkonnakoolid, õigeusu koolid, mõisakoolid ning otse keskvõimudele alluvad ministeeriumi- ja kroonukoolid. 20. sajandi algul lisandusid neile veel haridusseltside emakeelsed erakoolid. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist selline killustatus likvideeriti ning loodi ühtne algkoolide süsteem ning ehitama hakati ajakohaseid koolihooneid. Vanimad säilinud maakoolimajad pärinevad 19. sajandi keskpaigast, mil need ehitati veel rehehoonetena. Küllalt palju on alles valla- ja õigeusu-, samuti ministeeriumikoolide hooneid. Hästi on säilinud Eesti Vabariigi ajal püstitatud koolimajad, millest küllalt paljud ehitati 1921 ja 1930. aasta arhitektuurikonkursi võidutööde alusel.

Koolimajade andmekogu on alates 2008. aastast koostanud ja täiendanud  Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Andmekogus leiavad kajastust koolimajad, mis on ehitatud kuni 1940. aastani. Kajastamist ei leia hooned, mis on hiljem kohandatud koolide jaoks, samuti kümne vanima ja suurema linna (Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga ja Võru) koolimajad. Hoonete täpsema ajaloo, plaanide ja fotode saamiseks palun pöörduda aadressil [email protected]

EVM maaarhitektuuri keskus

Nimetus: Tudulinna valla- ja algkool Ehitusaasta: Vallakooli osa 1904, algkooli osa 1932-1935
Asukoht: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald
EHR Kood: 102033102 Katastrikood: 81501:005:0185 Mõõtmed: 29 X 12
Vana aadress: Virumaa, Iisaku
Otstarve: Koolimaja
Arhitekt, Meister: Vallakooli osa ehitusmeistrid Arhip Sudov Lohusuu vallast ja Ivan Žernov Paide linnast. Algkooli osa juurdeehituse projekti valmistas Viru maavalitsuse ehitusinsener Georg Gutmann (eestistatud Kotka), juurdeehituse tegi ettevõtja Robert Mölder
Asend: Koolimaja asub Tudulinna külas aadressil Kooli tn 4
Eksterjöör: Koolimaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga poolkelpkatusega kahekordne kivi- ja puithoone, millel on esikülje servades kaks ning hoone paremas otsas kolmas sissepääs, kõigi nende kohal on kahele metallpostile toetuvad plekist viilkatused. Hoone esiküljel on mansardkorrus, tagaküljel aga väike ärklituba. Koolimaja algsed mõõtmed 6 × 14 sülda ehk 12,80 × 29,87 meetrit
Detail Kirjeldus Seisukord
Katus Kiviprofiiliga uus punane plekk-katus Väga hea
Välisseinad Esimene korrus maakividest, sees punastest tellistest vooder; teine korrus saetud palkidest, peal kollane rõhtlaudis Hea
Vundament Maakivi, sees punastest tellistest tuulutusavad; h = 20-40 cm Hea
Aknad Uued plastaknad - põhiosas 6-ruudulised, mansardkorrusel, ärklitoal ja vasaku otsa poolviilul 3-osalised, parema otsa poolviilul kuus väikest ruudujaotuseta akent Väga hea
Välisuksed Esiküljel kitsast ja laiemast uksepoolest koosnevad 3-tahvlilised uksed, kohal 3-osaline valgmik; hoone paremas otsas 2-poolega 3 kattekilbiga manteluks, kohal 4-ruuduline valgmik Väga hea
Trepid Esiküljel vasakul 2-astmeline betoonist astmiktrepp, paremal 3-astmeline betoontrepp; hoone paremas otsas graniitkillustikust plaatidega kaetud 3-astmeline betoonist astmiktrepp Väga hea
Korstnad Kolm kandilist uut metallkorstent Väga hea
Dekoor Esimesel korrusel punastest tellistest sakilised akna-, ukse- ja nurgapiirded; teisel korrusel akendel rootsipunased piirdelauad Hea
Irddetailid Kooli mälestustahvel Väga hea
Interjöör: Koolimaja interjöör kaasajastatud
Kõrvalhooned: Kõrvalhooned puuduvad
Muu: Piirdeaed puudub
Koolimaja ümber kõrged lehtpuud
Ajalugu: 20. sajandi alguseks oli Tudulinna vana, 1871. aastal püstitatud koolimaja amortiseerunud, mistõttu otsustas volikogu, et 1904. aastal tuleb ehitada uus koolimaja. Hoone plaani valmistas volikogu, ehitus tehti valla poolt muretsetud materjalist, meistrid Arhip Sudov ja Ivan Žernov said töö eest tasuks 1150 rbl. 1930. aastate alguseks oli kahe klassiruumiga hoone kitsaks jäänud, majas polnud jalutusruume, klosette ega riietehoidu. 1932 valmistas Viru maavalitsuse ehitusinsener Georg Gutmann projekti, mis nägi ette maakividest hoonele puidust teise korruse lisamist, kuhu oli plaanitud internaat, võimla, osa klassiruume ja õpetajate korterid. Juurdeehitus tehti suures osas 1932. aastal, kuid sisetööd jätkusid 1935. aastani. Ettevõtja Robert Mölder sai 1932 tehtud juurdeehituse eest tasuks 1240 krooni. Uuendatud koolimaja õnnistati 27. oktoobril 1935. Ümberehitus läks vallale maksma 9124 kr. 1960. aastal lisati hoonele veel mansardkorrus ning sellisena on maja tänaseni Tudulinna põhikooli käsutuses

Iventeerimised

Kuupäev Iventeerija Seisund Kirjeldus
12.05.2019