• Nimekiri • Koolid • Maaehituspärandi andmekogu

Eesti maapiirkondades tekkis köstrikoolide näol hõre koolivõrk 17. sajandi lõpus. Koolide arv hakkas kasvama 19. sajandi algul pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist ning eriti pärast 1866. aasta vallaseadust. 19. sajandi lõpuks kujunes Eestis välja mitmekesine koolivõrk: lisaks vallakoolidele tegutsesid siin kihelkonnakoolid, õigeusu koolid, mõisakoolid ning otse keskvõimudele alluvad ministeeriumi- ja kroonukoolid. 20. sajandi algul lisandusid neile veel haridusseltside emakeelsed erakoolid. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist selline killustatus likvideeriti ning loodi ühtne algkoolide süsteem ning ehitama hakati ajakohaseid koolihooneid. Vanimad säilinud maakoolimajad pärinevad 19. sajandi keskpaigast, mil need ehitati veel rehehoonetena. Küllalt palju on alles valla- ja õigeusu-, samuti ministeeriumikoolide hooneid. Hästi on säilinud Eesti Vabariigi ajal püstitatud koolimajad, millest küllalt paljud ehitati 1921 ja 1930. aasta arhitektuurikonkursi võidutööde alusel.

Koolimajade andmekogu on alates 2008. aastast koostanud ja täiendanud  Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving. Andmekogus leiavad kajastust koolimajad, mis on ehitatud kuni 1940. aastani. Kajastamist ei leia hooned, mis on hiljem kohandatud koolide jaoks, samuti kümne vanima ja suurema linna (Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Valga ja Võru) koolimajad. Hoonete täpsema ajaloo, plaanide ja fotode saamiseks palun pöörduda aadressil hanno@evm.ee