Mälestise nimi Lossi tn 8 // 10
Mälestise registri number 27011/118

Paikvaatlused

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.08.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Mälestise kirjeldus


Bughani kiosk Lossi 10
Otto Eduard Bughan (1859–1942) oli Saaremaa esimesi kutselisi fotograafe. Lätis Marienburgis (Aluksnes) sündinud ja Berliinis õppinud töötas esialgu Võrus, saabus aga 1902. aastal Kuressaarde ja avas siin ateljee Lossi 8. Esialgu üürniku, hiljem omanikuna. Klaaskatusega ateljee paiknes hoone teisel korrusel, esimest üüriti suviti patisakstele. Bughan tegutses seal ca kolmkümmend aastat, hiljem tegutses ateljee tema nime all aga uute fotograafiga edasi. Lisaks portree- ja grupifotodele pildistas Bughan ka palju arhitektuurimälestisi, kohavaateid jms. Tema pildistamisreisid ulatusid üle Saaremaa ja Hiiumaalegi. Ühe esimese Kuressaare fotograafina hakkas ta kirjastama postkaarte, mida müüs maja ees kioskis. Bughanilt on teada vähemalt 60 postkaarti, millel lisaks Kuressaare vaatamisväärsustele on kujutatud ka Kihelkonna alevikku, Loode kõrtsi, Järve randa jt kohti Saaremaal. Šarmantne kahekordse verandaga puitmaja, mis paiknes praeguse Lossi 10 kinnistul, hävis tulekahjus 1982. aastal. Kiosk on aga säilinud tänaseni ja kuulub kõrvalasuvale õigeusu kirikule, kes müüb seal küünlaid, viirukit jm.

Allikas: Leele Välja. Jalutaja teejuht, Kuressaare

Sisestatud: 14.06.2017.

Mälestise kirjeldus


Nikolai kirik Lossi 8
Kui Saaremaa liideti 1710. aastal Vene tsaaririigi koosseisu, tekkis seal väike venelastest koosnev õigeusklike kogukond. Õigeusu kogudus asutati tsaarinna Jelizaveta käsul Kuressaarde (Arensburgi) 1747. aastal. Venelastest kogudus koosnes põhiliselt garnisoni sõduritest, aga ka mõnest Saaremaale asunud vene kaupmehe ja käsitöölise perekonnast, ning kasutas 1750. aastal pühitsetud Nikolai puukirikut, mis paiknes praeguse Veski trahteri alal. Garnisoni suurenemise tõttu andis keisrinna Katariina II 1784. aastal käsu ehitada Kuressaarde uus kivist õigeusu kirik ja eraldas ehitustöödeks 11 600 rubla. Vajalikud joonised oli koostanud Liivimaa kubermanguarhitekt Matthias Schons ja ehitusettevõtjaks sai parun Dellingshausen. Uut kirikut hakati ehitama 1786. aasta kevadel ja see valmis 1790. aastal. Kuue piilariga kolmelöövilist siseruumi katavad ristvõlvid, dekoor on tagasihoidlik (ikonostaas 18/19. sajandist). Samalaadne kirik rajati 1789. aastal ka Võrru. Venelastest Kuressaare kogudus sai olulise täienduse eestlastest õigeusklike näol alates 1846. aastast, mil Kuressaarde tuli tuhandeid inimesi preester Aleksei Panovi (1845–1849) juurde, et õigeusku astuda. Lisaks kuuldustele „vene usku” astumisega saadavatest hüvedest, oli suurt ärevust tekitanud Panovi lubadus jagada talupoegadele 1843. aastal ilmunud eestikeelseid õigeusu katekismusi. Talupojad arvasid, et see katekismus on uus seadus, mille ilmumisel vabastatakse nad kõigist kohustustest nii „kõrge kroonu” kui ka mõisahärrade vastu. Saaremaal, nagu mujalgi Liivimaal, oli liikumise peapõhjusteks kulutulena levinud kuuldused õigeusku astumisega saadavatest hüvedest. Kirikut vahetades loodeti saada maad pärisomandiks, vabaneda mõisateost ning mõisa- ja kirikumaksudest, samuti sakslaste äraajamist ja mõisamaade jagamist talurahvale. Rahvast ei rahustanud ka kohalike võimude ega Panovi kinnitused, et kuigi õigeusku minek pole keelatud, ei kaasne sellega mingeid maiseid hüvesid. Kuulujuttudest innustatud massipsühhoos viis Saaremaal 1848. aasta kevadeks kirikut vahetama 13 887 inimest ehk 29,8% kogu talurahvast. Erinevalt enamikust muust Eestist jätkus Saaremaal kirikuvahetus ka paaril järgneval aastal, kuigi suurem hoog rauges, kui hakkas selguma, et loodetud hüved jäid keisri usku astumisega saamata. Eestikeelsete jumalateenistuste jaoks ehitati kiriku põhjalöövi idapoolsesse otsa lisaaltar, mis pühitseti 1879. aastal Issanda taevaminemise auks. 1862. aastal oli Kuressaare 3400 elanikust 1257 õigeusulised. Kuni 1868. aastani jäi Nikolai kirik Saaremaa ainsaks õigeusu pühakojaks. 1873. aastal asendati senine kivikatus plekk-katusega ja tornidel seisnud puuristid asendati kullatud malmristidega.
Nõukogude ajal hakkas Kuressaare (tolleaegse nimega Kingissepa) õigeusklike arv kiirelt langema. Kui 1930. aastal oli 1645 liiget, siis annetajaliikmeid oli 1970. aastaks järel 348 (Saaremaal kokku 2473 ehk 25% kogu Eesti 9881 annetajaliikmest). Koguduse liikmete arv hakkas veidi tõusma 1980. aastate lõpul koos usuvabaduse saabumisega nn laulva revolutsiooni ajal.
Kirikut ümbritsev põlispuudega krunt on piiratud paekiviaiaga, milles domineerib kirikuga kaasaegne dolomiidist kujundatud väravaehitis. See ehitati kaupmees Sofron Holostovi eestvõttel aastail 1837–1942. Metallvärav on sepistatud 1930. aastatel. Kirikut on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt restaureeritud, paigaldatud on uus vaskplekist katus, restaureeritud avariiline kellatorn, paigaldatud uus kullast rist torni tippu jne.

Allikas: Leele Välja. Jalutaja teejuht. Kuressaare

Sisestatud: 14.06.2017.

Mälestise ajalugu


Tänase aadressiga Lossi 8 // 10:
Hoonestuse ajalugu:
1747.a linnaplaanil on Lossi tn 10 krundil tähistatud 3 hoonet, 2 neist on hävinenud, hoovis paiknev abihoone säilinud. 1797.a linnaplaanil on tähistatud tänavaäärne hoone, kuid ilma juurdeehitusteta. Lossi tn 10 tänavaäärne hoone on Kuressaarele tüüpiline ühekordne kõrge poolkelpkatusega kivimaja. Hoovis on säilinud 18. saj eksisteerinud abihoone, millel on vanuse tõttu kõrge ajalooline väärtus.
Allikas: Lossi 10 muinsuskaitse eritingimused /L.Hansar/ Kuressaare 2003
Kuressaare Nikolai kirik valmis 1786.-90. a-tel. Apostliku õigeusu Nikolai kirik on varaklassitsistliku ehitise silmapaistev näide.

Krundi ajalugu

1912. aasta seisuga - Lossi tn. 8

Varem kuulunud kirikuplatsi juurde (vt. Lossi tn. apostliku õigeusu kiriku plats)

Aastast 1893 on krundiloendites eraldi nimetatud krunt nr.75, mis on varem olnud kiriku omanduses. Aastatel 1893 - 1902 on omanikuna nimetatud fotograaf Anton Luts (1853-1897). Aastatel 1904 - 1912 on omanikena nimetatud viimase pärijad.
Allikas: Osiliana.ee (Jaak Rand)

Sisestatud: 10.01.2017.