Mälestise nimi Komandandi tn 9
Mälestise registri number 27011/247

Paikvaatlused

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.20

Menetleja: Inventeerija, Pille Vilgota

Kirjeldus


Varaklassitsistlik elamu, klassitsistliku elamuarhitektuuri suurepärane näide. Aadlielamule on liidetud 19. sajandi esimeses pooles ehitatud Torni tänava äärne tiib; hoone on galerii abil naabermajaga ühendatud (endine Komandandi 10, Kõljala koda). Hoone fassaadi kaunistab lai profileeritud katusealune karniis ja kitsas hammaskarniis, aknaid ühendavad laiad raidkivist piirded, mida ehivad akna pealsed lukukivid ja aknaalused laiad dekoratiivsed pinnad. Akende vahel on raidkivist kapiteelidega pilastrid. Hoonel on nurgarõdu, mida kaunistab metallist malmvalus raudvõre. Rõdu uks on üleval poolkaarekujuline, laia raidkivist piirdega. Klassitsistlik välisuks on laia profileeritud raidkivist piirdega ja uksepealse laia karniisiga.
Liidetud naabermaja on tüüpiline 18. saj elamu: paekivist, laia katusealuse karniisi ja fassaadiküljel raidkivist detailidega avatäidetega.
Kasutusele on võetud ka katusekorrused ja võlvitud keldrid, hoones tegutseb muusikakool.

Sisestatud: 01.02.2021.

Ajalugu


Komandandi 9, mida pikka aega peeti ekslikult Campenhauseni majaks, kuulus 1786. a. tegelikult Kuressaare kindluse komandandile Christian Friedrich von Eckile. 18. sajandi lõpul rajatud klassitsistlik hoone oli omal ajal linnas traditsioone loov ehitis, üks Kuressaare silmapaistvamaid hooneid. On arvatud, et rõdutagune nurgapealne ruum oli kasutusel kodukabelina. Teada on, et interjööris olid stukkrosetid, valged kahhelahjud ja kõrged tammeuksed.
1798 omandasid kinnistu Stackelbergid, ning ajavahemikus 1802-1810 eraldus kinnistu kaheks osaks. Praegused muusikakooli hooned olid kuni II maailmasõjani erinevatel kinnistutel: nurgapealne maja oli nr. 9, kõrval asuv hiljem ehitatud nr. 10 (tuntud ka kui Kõljala koda).
1873. a. oli Kõljala koja omanik Konstantin von Buxhoeveden, kelle isa Friedrich oli 1840. a. Osten-Sackenitelt Kõljala mõisa ostnud. K. von Buxhoeveden oli laevasõiduseltsi “Osilia” üks asutajaid. Tema tütar Maria (1870-1946) oli Saksa Seltsi kooli direktriss ja Elisabeth (1872-1951) aadlipreilide varjupaiga juhataja Kuressaares.
1979. aastal teostatud kapitaalremondi käigus (KRPI, arhitektid A.Kukkur ja R. Raie) ühendati nurgal asuv hoone naabermajaga. Nurgamaja on suures osas 1970ndatel uuesti üles ehitatud. Originaalsena on säilinud vaid välisseina konstruktsioonid klassiruumide tiivas, isegi enamus väärtuslikke detaile pärinevad seitsmekümnendatest.
1984 paigutati muusikakooli aeda väljapaistva helilooja, orelikunstniku Peeter Süda pronksbüst (skulptor A. Kuulbusc).
2010. aastaks said valmis renoveerimistööd, mille käigus võeti muuhulgas kasutusele ka keldri- ja pööninguruumid.

Sisestatud: 01.02.2021.

Allikad


Eesti Arhitektuur 2, 1996. Liivi Künnapu
Kingissepa ajalooline linnakeskus. Kingissepa linnaehitusajalooline ja arhitektuuriajalooline ülevaade muinsuskaitse aspektist. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1969
Kuressaare, Komandandi 9 Muinsuskaitseliseld eritingimused. Acto Ehitusprojekt OÜ, 2009
Leele Välja. Jalutaja teejuht, Kuressaare

Sisestatud: 01.02.2021.