Mälestise kirjeldus

Kahekorruseline neoklassitsisliku kujundusega kivihoone. Madala viilkatusega, keskossa rõhutab kolmnurkfrontooniga kroonitud risaliit, mida liigendavad stiliseeritud pilastrid. Horisontaalselt liigendavad fassaadi vahekarniisid korruste vahel ja räästa all. II korruse alaende all ehistahvlid. Sissepääs hoovi pool. Hoovil ajalooline abihoone ja nõukogudeaegsed garaazhid, mis on rekonstrueeritud.

Mälestise ajalugu

Hoone asub kunagise turuplatsi ääres. Selles kohas oli kunagi Püha Clara ja Püha Johannese kirik, mis rajati tn 14. sajandil. Kirik purustati Liivi sõjas 1560. Varemed lammutati 1768-70, asemele ehitati Pärnu kreisi maakohtu hoone. See oli esimene kivihoone Viljandis peale Põhjasõda. Algselt kõrge sokliga ühekordne murdkelpkatusega hoone, millel oli kaks mantelkorstent. Väljakupoolsel fassaadil oli kõrge etik ja krohvraamistusega aknad. Põhikorrusel olid kohturuumid ja soklikorrusel arestikambrid. Maakohtute asemel kreisikohtute rajamine tõi aga suurema kohtuhoone vajaduse ja 1790 kolis kohus uude majja. Vabaks jäänud hoonesse kolis 1790. aasta novembris senisest linnakoolist eraldatud ja riigi poolt rahastatud kaheklassiline alamrahvakool 35-40 õpilasega. 1804 reorganiseeriti kolmeklassiliseks kreisikooliks ja 1886 venekeelseks Viljandi linnakooliks. Ruumipuuduse tõttu ehitati välja ka katusekorrus. 1890 ehitati peale II korrus, lisati trepikoda ja hoone sai praeguse neoklassitsistliku ilme. II MS eel ja ajal kasutas hoonet sõjavägi, 1945 läks uuesti kooli käsutusse. Enne seda teostati remont (projekt LV arhiivis). Alates 1971 kasutusel administratiivhoonena.
Uksed-aknad hilisemad. Hoones on säilinud graniitastmetega trepp metallist trepipiirdega ja muljetavaldav katusekonstruktsioon.
Vaadeldavas asukohas on kogu krundi laiune abihoone kaartidel vaadeldav alates 1832. aastast. Teada on suurem ümberehitus
1890. a. Vanast hoonest kasutati ära seinad. Vaadeldav osa hoonest lammutati nõukogude ajal ja aseme stehti tööriistakuur.
Vaadeldavas asukohas on kogu krundi laiune abihoone kaartidel vaadeldav alates 1832. aastast. Teada on suurem ümberehitus
1890. a. Vanast hoonest kasutati ära seinad (praegu viilkatusega osa).

Allikad

ET 2005
ERA.5025.2.7054

Muinsuskaitse eritingimused 2014 ERA.5025.2.17840