Mälestise nimi Vaksali tn 4
Mälestise registri number 27010/300

Kirjeldus


1950-ndate stalinistlik uusklassitsistlik spordihoone. Väga hea ja küllaltki haruldane näide stalinistlikust spordihoonest Eestis. Hoone on hästi säilinud autentse eksterjööri ja interjööriga. Selle kõlge ehitatud modernistliku vormikeelega mahud arhitektuurset väärtust ei oma. Kahest ehitusetapist koosnev hoone Vaksali tänava ääres, tagasiastega tänavajoonelt. Hoonete ette on reljeefi tõttu tekitatud lai trepistik. Hoone esimene ehitusetapp on stalinistlik spordihoone "Jõud", see hoone on T-kujulise põhiplaaniga kahekorruseline kivihoone soklikorrusega. Seinatarind silikaattellis, katusekate eterniitplaat, vundament-sokkel butbetoon. Fassaadid on telgsümmeetrilised, krohvitud. Peafassaadi keskrisaliiti rõhutavad kuus kolossaal-ümarsammast komposiitkapiteelidega, peauksel on rahvusromantilise stukkdekooriga portaal, ülaosas vapikilpi meenutav stukist spordiklubi initsiaal "J" ning seda flankeerivad viljavihud. Esimese korruse kohal on seina keskosas nižž betoonist mees- ja naissportlase skulptuuriga. Katuseräästad kaunistatud stukk-konsoolidega, lai profiiliga friis ulatub lindina ka fassaadi seinapinnale. Aknaavad ümbritsetud krohvivöödega ja dekoreeritud konsoolidega. Hoonel on säilinud algsed välisuksed ja aknaraamid. Hoone tagatiib sisaldab spordisaali, saali täispikkuses aknad ja jooniaorderiga pilastrid rütmistavad külgfassaade. Juurdeehituse poole jääv fassaad on säilinud. Otsafassaadil on kolme uksega madal tambur ja kaarsillusega viiluaken. Siseplaneeringult on hoone suures osas autentne: esimese korruse puitustega tambur, fuajee ja peegelpildis kahe marsiga paraadtrepp. Laed kaunistatud karniiside, tahvelduste ja stukkdekooriga, tugipostid kujundatud sammasteks. Esimese korruse fuajees on ära kaotatud garderoob madala puitrinnatisega, selle asemele on välja ehitatud ruumid. Läänemahus on velskri ja majahoidja ruumid eraldi väljapääsudega. Teisel korrusel on abiruumid ja väiksem spordisaal. Suures spordisaalis on lakitud vineerist seinalambriis, radiaatori restid, väikeses saalis vineerlambrii. Suure saali rõdurinnatis on uuendatud. Fuajee põrandal ühtlane halli tooni lihvbetoon. Paljud algsed tahvlitega siseuksed on säilinud. Saali lagedes on stukkraamiga tuulutusrestid. Keldrikorrusel on laoruumid ja keskkütteruum. Hoones on säilinud algset mööblit ja spordiriistasid. Hoone edelanurgas on säilinud algne piire silikaattellistest postidega (lisaks lõik ümaravaga tellismüüri) ning metallväravaga. Kaasaegne juurdeehitus on klaasi ja fassaaditellistega kaetud lamekatusega hoone. Hoone on fuajee kaudu vana hooneosaga ühendatud.

Sisestatud: 08.02.2022.

Ajalugu


allinna tänava ja Vaksali tänava (ajalooliselt Riia-Pärnu tee) vaheline maa-ala kuulus ajalooliselt Viljandi mõisale. Varasemalt võis Viljandi keskaegse linna eeslinn asuda kõige tõenäolisemalt Tallinna tee ja Pauluse kiriku vahel. Frantsisklaste mungaordu Antoniuse vendade kabel koos eestlaste kalmistuga on oletuste järgi asunud selles piirkonnas. Linnast läänepoole üle Tallinna tänava jäävaid maid kasutas mõis põldude ja heinamaana. 18. sajandi lõpus hakkas mõis teeäärseid krunte müüma. Ühe neist ostis mõisalt Rüütelkond, see vastab tänapäevasele Vaksali tn 4 krundile ning seal tegutses pikalt kuulus Klinke võõrastemaja ja hobupostijaam. Postijaam lõpetas tegevuse 1931. aastal ja hooned lammutati 1935. Kaalu tänav (esialgsed nimetused Põllu tn, Jaama tn) rajati 1920. aastate alguses. Hoonetest vabanenud Vaksali tn 4 krunti ei jõutud enne teist maailmasõda uue planeeritava maavalitsuse hoonega täita. Krundi pealesõjajärgne hoonestaja oli ENSV Kolhoosnikute Vabatahtlik Spordiühing "Kolhoosnik", hilisem "Jõud". Projekti koostas vabariiklik projekteerimise instituut "Estonprojekt" Tartu filiaal 1953.aastal, projekti autor on märkimata, üldprojekteerija H.Luha. Lõplik ehitusprojekt valmis 1954.a koostajaks "Estonprojekt" Tartu filiaali arhitekt Ines Jaagus. Uusklassitsistliku arhitektuuriga hoonet lihtsustati ehitamise ajal. Siiski ei loobutud peafassaadi betoonist skulptuuridest, need valmistas kujur E Kirs. Keldris asusid katlamaja, laoruumid ja töötuba inventari remontimiseks. Peasissepääsu kaudu sai fuajeesse, kust viis paraadtrepp teisele korrusele, esimesel korrusel oli veel puitrinnatisega garderoobid, WC-d, koristaja ruum, keskkoridori otstes ametiruumid treeneritele, direktorile, raamatupidajale, kassapidajale. Läänetiivas oli valvuri-komandandi ruum ja medtuba. Fuajeest otse läbi kaarava pääses suurde saali hoone tagatiivas, lisaks inventariruumid. Teise korruse trepihallist viis kolm tiibust otse suure saali rõdu-tribüünile. Hallist vasakul sai läbi riietusruumide võimlemissaali ja paremal maadlussaali. Pööningule pääses trepihalli laeluugist.Hoone oli mõeldud max 600 spordisündmuse pealtvaatajale ja igapäevaseks treeninguks 200 sportlasele. 1958. aastal sai hoone valmis, hoone taha rajati staadion-spordiväljak (likvideeriti 1999.aastal). 1959.a koostas arh. V.Malmre spordipalee peafassaadi esise haljasala-trepistiku planeerimise projekti. Spordihoones algas ruumipuudus juba nõukogude ajal, sellest annab tunnistust 1968. ja 1971. a EKE Projektis koostatud juurdeehituste projektid, mis jäid teostamata. 1982.a valm uus tammest peauks. 2002.a ehitati suure saali rõdu ümber jõusaaliks (proj. S.Reiss): eemaldati ülemised puitrõdupiirded, kivipiire jäeti alles. 2011.-2012 restaureeriti peafassaadi skulptuurid. 1998.a korraldas Viljandi linnavalitsus arhitektuurikonkursi spordihoone juurdeehitusele (võitis T.Teedumäe ja U.Luure ideelahendus SADA). Projekt kohaldati ümber arh. Reet Valk´ poolt ning juurdeehitus valm. 2001 ning tennisehall 2009. Stalinistlikule spordihoonele valmis juurdeehitus 2001. aastal (arh. Reet Valk) ning tennisehall 2009. aastal (arh. Olav Remmelkoor). 2001-2009 aastate juurdeehituste mahud on stalinistlikule spordihoonele proportsionaalselt liiga suured ja arhitektuurselt kompromissitud. Hetkel on surve suure saali tiiva lammutamiseks. 2008.a kehtestati krundile detailplaneering.

Sisestatud: 08.02.2022.

Allikad


VSÜ "Kolhoosnik" Viljandi spordihoone projekti ülesanne, PI "Estonprojekt" Tartu filiaal, proj. H.Luha, 1953, VLA
VSÜ "Kolhoosnik" Viljandi spordihoone projekti ülesanne, PI "Estonprojekt" Tartu filiaal, proj. arhitekt Ines Jaagus, 1954, VLA
Spordihoone haljasala horisontaalplaneerimiskava,1959, arh.V.Malmre, VLA
Viljandi spordihoone ehitusprojekt, Viljandi Vaksali tn. 4. Tenniseväljakute rajatiste ja spordihoone juurdeehituse ehitusprojekt, 2004
Viljandi Vaksali tn. Aruanne arheoloogilistest päästekaevamistest Viljandi Spordihoone juurdeehituste alal, 1999
Viljandi linna kvartali nr. 140, krunt nr. 8, aadressiga Tallinna tn 3 detailplaneering, koostaja Avo Järve, 2001
Viljandi linna krundi Vaksali tn 4 (kv nr 140, kr nr 1) detailplaneering, Proff Projekt OÜ, töö nr PP-31/2008, 2008
Muinsuskaitse eritingimused Vaksali tn 4 spordihoone "Jõud" restaureerimiseks, Monika Eensalu-Pihel, 2017, MKA.

Sisestatud: 08.02.2022.