Mälestise nimi Kalda pst 1
Mälestise registri number 27011/675

Paikvaatlused

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 01.07.19

Menetleja: Insener- nõunik, Üllar Alev

Mälestise kirjeldus


Oma olemuselt vabakujulise põhiplaaniga park järgib historitsistliku pargikunsti põhimõtteid. Park on piiratud regulaarse elemendina hobukastanialleega, alleena on kujundatud ka glassii äärne jalutustee. Muud pargiosad on lahendatud looklevate teedega liigendatud pargiruumidena, suuremate alade keskosad on lahendatud pargiaasadena. Pargi teed on valdavalt rajamisaegsete trajektooridega, kaetud paesõelmetega. Pargi väikevormid, sh laternad ja pingid pärinevad suures osas 1980ndatest.On säilinud ka algseid kolmeastmeliselt ahenevaid laternaposte.
Ehitis 1, glassiimüürid: pargi ringpuiestee osas on nähtavad paekivist glassii tugimüürid.
Ehitis 2, piirdeaed: parki ümbritseb põhimahus 1980ndatest pärit piirdeaed: postid on kaetud lõigatud dolomiitplaatidega, nende vahel on kaks rõhtlatti või rombikujuliselt paigutatud latid.
Ehitis 3, mälestusmärk: pargis üks olulisimaid väikevorme on endist kalmistut tähistav mälestusmärk. See on kolmnurkse põhiplaaniga ja laotud paekivist, igas küljes on üks raidkirjadega hauakivi.
Ehitis 4, kõlakoda: puidust kõlakoda kuurhoone vastas on ehitatud 1922. aastal, rekonstrueeritud 1980ndatel.
Ehitis 5, purskkaev: kõlakoja ees on poolkaarekujuline kivist bassein purskkaevuga, mis valmis 1938. aastal.
Ehitis 6, dolomiitvaas:1920ndatest pärinev dekoratiivne dolomiitvaas postamendil, rekonstrueeritud vastavalt 1983. a projekti joonistele.
Ehitis 7, telefonikapp: Lossi ja Pargi tn nurgal pargivärava juures asub betoonist väike ehitis, mis enne II maailmasõda toimis telefonikapina, hiljem on see olnud kasutuses kuulutustetulbana. Telefonikapi luugi siseküljel on kiri "Üüriauto telefoon."
Ehitis 8, mänguväljak: dolomiidist laste mänguväljak on kavandatud 1983.a mängulinnusena, selle keskel asub purskkaev. Lisatud on ka uusi elemente.
Ehitis 9, wc: kuursaalist idas asub väike laudisega kaetud abihoone avalike tualettidega, varem on umbes sama koha peal olnud jääkelder.
Ehitis 10, tenniseväljak: paekivimüüride ja võrkaiaga ümbritsetud tenniseväljak.
Ehitis 11, kiosk: Lossi tänava otsas on väike plekk-katusega puidust pargikiosk kahe müügiluugiga, pärineb 1980ndatest.
Ehitis 12, rannahoone: 2010. aastal AB Asum arhitektid projekti järgi valminud uus rannahoone.
Ehitis 13, käimla: rannahoonest põhja pool asub väike sinise puitlaudisega kaetud käimla.

Sisestatud: 23.11.2019.

Mälestise ajalugu


Linnapargi rajamist endisele kindluse esplanaadile alustati 1861. aastal linnapea Hugo von der Borgi eestvedamisel. Pargi planeering telliti tunud Riia aednikult Heinrich Göggingerilt. Pinnasetööde käigus satuti vanale kalmistule, leitud säilmed koguti kokku ja maeti parki, tähistades matmiskoha paekivist ja vanadest hauaplaatidest moodustatud lihtsa mälestusmärgiga.
1860ndatel rajatud park hõlmas Pargi tänava äärde jäävat ala linnusest loodes, hiljem on parki mitmes järgus laiendatud: 1880ndatel ehitati ringpuiestee ümber kogu linnuse ja 20. sajandi alguses muudeti ringpuiestee Allee tänava äärne osa laiemaks pargialaks. Pargi territoorium oli algselt piiratud puittaraga, et kaitsta noori puid-põõsaid kariloomade eest. Esimesi laternaid pargis on mainitud 1883. aastal. Parki pääses piletiga ning selles ei tohtinud käia tööriietes.
Pargi keskpunkti moodustas juba algselt väljak, mis asub Veski tänava otsa kohal. Väljaku ääres asus 1861. aastal ehitatud puidust kohvik "Tivoli" (hävinud) ja muusikapaviljon (hävinud). Ilmselt rajati juba 1860ndatel aastatel parki ka esimene kõlakoda.
1888. aastaks oli senine peamine kogunemiskoht kohvik "Tivoli" jäänud suvitajatehulgale väikeseks, ehitati uus Kuurhoone (Lossipark 1). Endine muusikapaviljon, mis jäi Kuurhoone kõrvale alles, ehitati ümber uueks kohvikuks "Tivoli."
1898. aastal ehitati linnaparki lugemismajake ehk Lesehalle (Lossipark 4), 1901. a rajati selle kõrvale tenniseväljak ja puhvet "Salubritas" (Lossipark 3).
I maailmasõjas hävisid mitmed pargihooned, pargialale ehitati kaks raudteeharu. 1920ndatel park korrastati ja kuurordikultuur taastus. Ehitati uus kõlakoda ja selle ette rajati regulaarne peenar dekoratiivse postamendil vaasiga. 1938. a valmis kõlakoja ees väike purskkaev. Parki ümbritses endiselt aed ja tihe hekk, sisse pääses kuue värava kaudu, mille ees müüdi pileteid. Supelvõõrad maksid oma pargimaksu linnavalitsuses ära juba sissekirjutamisel, üksikpiletid olid peamiselt kohalikele.
Pärast II maailmasõda kaotas Kuressaare oma tähtsuse kuurordina ja pargi seisukord halvenes. 1980ndadel rekonstrueeriti park, taastati kuurhoone ja uuendati kõlakoda, lisati laste mänguväljak ja mitmeid väikevorme. Kuigi 1976. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega oli plaanitud kogu kuurortarhitektuuri lammutamine pargist kindluse paremaks eksponeerimiseks, on see kihistus siiski hästi säilinud.
Parki on viimati restaureeritud ja korrastatud 2012. aastal AB Artes Terrae koostatud projekti järgi. Erinevatel aegadel on paigaldatud mälestuskive ja kiviskulptuure.

Sisestatud: 23.11.2019.

Allikad


Muinsuskaitse eritingimused Kuressaare Lossipargi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Artes Terrae 2012.
Kuressaare Lossipargi rekonstrueerimisprojekt. Artes Terrae 2012

Lossipark. Väikevormid. Tehnilis-majanduslik põhjendus. Kd V. E. Brauer. 1983.a.

Puitarhitektuurist kivises Kuressaares. Leele Välja. Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2013-2014

Sisestatud: 23.11.2019.