Inspekteerimiste vaate loogika on muutunud.

Nimekiri, muutmine/lisamine ja piltide haldamine on eralid vaadetes.

Vaadete vahel saab navigeerida kasutades selle teksti all paremal ja nimekirja rea alguses olevaid nuppe.

nimekiri

Jrk. nr Paikvaatluse kuupäev Seisund Tähis Menetleja Kirjeldus
1 24.08.2021 rahuldav jah Raplamaa nõunik, Andrus Rospu
Paikvaatlus koos Virge Kadarikuga kogudusest. Toetuste teemaline kohtumine - kahe ukse ülevaatamine ja vajalike tegevuste selgitamine.
Välisuks pikihoone lõunaküljel. Foto: A. Rospu, 24.08.2021. Välisuks pikihoone lõunaküljel. Foto: A. Rospu, 24.08.2021. Välisuks transepti lõunaküljel. Foto: A. Rospu, 24.08.2021. Väklisuks transepti põhjaküljel. Foto: A. Rospu, 24.08.2021.
2 04.11.2019 rahuldav jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Torni krohvimise avariitööd lõpetatud.
IMG_0001 IMG_0003 IMG_0004
3 04.06.2019 rahuldav jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Toimuvad kantsli uuringud.
foto Mikk Mutso IMG_0078 IMG_0080 IMG_0081 IMG_0082 IMG_0083
4 06.09.2017 rahuldav jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Kiriku põranda restaureerimine lõpetatud. Pingid tagasi asetatud. Parempoolse tagumise rea pink ladustatud kabelis. Kirikusse saanud niimoodi ruumi vajalikule trükiste lauale ja kabelisse saanud niimoodi vajaliku pingi.
5 12.07.2017 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Ehitusarheoloogilise kaevamise 2. etapp lõpetatud. Täpsemalt aruandest.
6 10.06.2017 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Ehitusarheoloogiliste kaevamiste ülevaade, täpsemalt aruandest.
foto Mikk Mutso foto Mikk Mutso foto Mikk Mutso tahutud roide-vms kivi kiriku piirdeaias, foto Mikk Mutso tahutud roide-vms kivi kiriku piirdeaias, foto Mikk Mutso krohvi ja värviga kaetud, tahutud roide- vms kivi kiriku välisseinas, foto Mikk Mutso krohvi ja värviga kaetud, tahutud roide- vms kivi kiriku välisseinas, foto Mikk Mutso
7 08.12.2016 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Koos koguduse juhataja J.Siimo Põld arutasime portaali peaukse olukorda. Lävepakk on vajunud ca tolli jagu alla, tappidest välja. Ilmselt altpoolt pehkinud. Samuti pealtpoolt väga kulunud. Algupäraste ukselehtede alumine serv on kulunud. Kokkuvõttes on ukse all ca 5cm vahe, kus tuulega puhub sisse lehti ja sisenevad hiired ja muud pisiloomad, kes ei leia enam teed välja ja kõngevad kiriku vööruses.
Lisaks on vasakpoolse ukse ülemine ing lahti tulnud - sepanaelad välja tulnud ja naelaaugud kulunud suureks: tagasi neid enam lüüa ei saa -kukuvad välja, pole pidamist. Lengid on altosast seest pehkinud, need tuleb plommida.
Lävepaku ja lengidega tegelemiseks tuleb uks maha tõsta. Siis on juba mõttekas ka ukselehed ühe soojaga restaureerida - teha kõik korraga.
Lõunapoolse tornipääsu ja lõunaportaali algupäraste uste seis on altosast samuti halb. Torniust on juba plommitud aga et ukse kohal puudub varikatus, siis lävekivilt pritsib vesi uksele ja lengid ja uks altpoolt lagunevad. Lõunaportaali kohal puudub samuti vari, kus seda ehk annaks portaali arhitektuurist lähtuvalt tekitada. Loomingulise lähenemise korral võib saada ajalooga hästi kokku sobiva lahenduse. Nii tornipääsu kui lõunaportaali juures tuleb alustada varikatusest, seejärel korrastada uks.
Põhjapoolsetel ustel on juba varikatused ja need uksed on kõbusad.
fotot M.Mutso,  edelanurga vihmatoru on kombes fotot M.Mutso,  edelanurga vihmatoru on kombes fotot M.Mutso,  torniuks vajab varikatust ja korrastamist fotot M.Mutso,  lõunaportaal vajab varikatust ja korrastamist fotot M.Mutso,  lõunaportaali manused fotot M.Mutso,  lõunaportaali manused fotot M.Mutso,  kagu- ja kirdenurga veejuhtimine vajab torude paigaldamist fotot M.Mutso,  loodenurga vihmatoru on kombes fotot M.Mutso,  loodenurga vihmatoru on kombes fotot M.Mutso,  rõdu tagumine post tuuldub fotot M.Mutso,  rõdu esimine post tuuldub fotot M.Mutso,  lääneportaali ukse alune vahe fotot M.Mutso,  lääneportaali kulunud lävepakk fotot M.Mutso,  lääneportaali kulunud ja vajunud lävepakk fotot M.Mutso,  lääneportaali kulunud ja vajunud lävepakk fotot M.Mutso,  lääneportaali vasakpoolne ülemine äravajunud uksehing fotot M.Mutso,  lääneportaali parempoolne ülemine korras uksehing
8 20.06.2016 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
EKA restaureerimiskooli tudengite praktika raames tegid Anneli Randla ja Hilkkka Hiiop põgusaid värviuuringuid kooriruumis, mis on tõenäoliselt hoone vanim säilinud osa, mis võis 19.saj ümberehituse käigus jääda puutumata.
_dsf7457 _dsf7462
9 10.06.2015 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Vammikahjustusega 1990ndatel paigaldatud puitpõrand ja täitekruus eemaldatud kuni aluspinnani.
(See on see pind, mis avanes kui ilmselt 1990ndat tööde käigus paekivitükkidest põrand eemaldati-tükid on alles, kabeli taga kuhjas)
nende tööde käigus paigaldati ka seina äärde kaasaegsed paeplaadid kui pingid lühemaks tehti ja seina äärde käigutee sai.

Orelirõdu on kahe postiga (pildid registris), mõlemite jalg on vammist kahjustatud ja vaja mingist kõrgusest plommida, hüdroisoleerida.
Post 2 all on korralik paeplaat.
Post 1 on otsapidi pinnases, teadmata sügavusel. See puit on vaja sealt kätte saada, samuti eemaldada mõned tellised ja paekivid,
et paigaldada postile alusplaat nagu postil 2. Kasuks tuleb näha, millele post 1 toetub ja kui sügaval.
seinal on näha pinkide asukohad enne lühendamist 1990ndatel post_1a on rõdu servapoolne post_1b post_1c post_1d post_2a post_2b
10 13.05.2015 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
Koos koguduse õpetaja ja haldusjuhiga sai kirik nende kutse peale üle vaadatud.
Lõunapoolse löövi istmeridade põrandast astuti läbi ja selgus et põranda alune seenetab, lauad on altpoolt klotsideks pehkinud. Lähemal vaatlusel selgusid põhjused:
- laagid on asetatud otse kruusale, puudub hüdroisolatsioon;
- laagide vahed on osaliselt täidetud kruusaga, takistades ristipidi tuuldumist aga ka pikkupidi tuuldumist kuna õhuvahe on liiga kitsas, et õhk piisavalt liiguks;
- tõstetud põranda otstesse on küll tehtud õhuavad aga need on alumises tasapinnas, mis on kruusaga täidetud;
- tegemata on jäänud õhutusavad istmete alla (mis on ajaloolise säilinud põranda eeskujul tehtud uuendatud põhjapoolse löövi põrandasse);

Lisaks on seinte sisekülgedel soolade väljauhtumine. Lubikrohvitud pindadel on soolad tulnud krohvi pinnale, aluskrohvi suuremalt kahjustamata. Kuid kohati on
allalangenud lubikrohvi kohtui paigatud tundmatu pahtli ja tsemendiseguga. Viimased materjalid on soolade ja niiskuse väljumise toimel irdunud või irdumas (kobisevad). Intensiivsele soolade liikumisele lisab kahtlemata hoogu soklist väljatuulduv niiskus, mis lisaks kapillaarsele päritolule imbub sinna väljastpoolt. Hoone perimeeter on enamuses seinapool kaldu ja puudulike vihmeveetorude tõttu valgub vesi alla ka mööda seinu.
Haldureid sai põhjalikult istrueeritud vajalikest sammudest ning nende järjekorrast.
avatud põrand lõunalöövis seeneniidistik õhutuspilu lõunalöövi põhjaserval umbsed õhutuspilud lõunalöövi tagaserval seenekahjustusega rõdupost lõunalöövil kahjustusega põrandatala lõunalöövi põhjaserval vajalikud tuulutusavad põhjalöövi istmete all väljauhtuvad soolad seina sisepinnal
11 10.10.2014 restaureerimisel jah Raplamaa nõunik, Mikk Mutso
PÜP taotlusvooruga seoses inspekteeritud. Torni N külje ukse kohale paigaldatud varikatus on pisut lühike ja kitsas ja ei kata lävekivi korralikult, mistõttu vesi pritsib tuulega ja pritsib lävekivilt üles. Leevenduseks oleks (plast) kett varikatuse rennist maapinnale.
S küljele varikatust kavandades võiks see teha niipalju suurem, et varjaks kogu lävekivi. (Erineval pool torni varikatused ei jää korraga vaatesse.)
Peaportaali katuse N küljele on ilmselt tornist kukkunud jääd ja lõhkunud pleki.
Edelanurgas asuv vihmaveetoru ülemine osa on lume rskuse all vajunud hoonest eemale ja katuselt tulvav vesi muudab seina märjaks. Seina külge jäänud vihmatoru kinnitustest on valgunud vesi määrinud seina.
Kagunurgast liiga seina lähedalt alla toodud piksekaitse on põhjustanud seina märgumise ja krohvi kahjustused.
Kirdenurgas lõpeb vihmaveetoru küll maapinna lähedal, kuid maapind on valele poole kaldu ja vesi valgub soklisse.
Kirdekülje abiehitise katuselt valgub vesi puuduva toru tõttu mööda seina alla.
Kirde-ja loodeküljele on maapinnale sokli ääres asetatud betoonplaadid, kuid nende kalded väljapoole puuduvad või pole piisavad. Piklikud plaadid saab taaskasutada vertikaalplaneerimise käigus, kuid sise- ja välis nurkadesse on vaja kolmnurkseid erikive. Olemasolevate piklikega ei saa vajalikku geomeetriat tekitada.

Kokkuvõtteks: piksekaitse tuleb ümber paigutada, veetorud tugevamini kinnitada, vajalikesse kohtadesse paigaldada lumetõkked katusele. Seinte ääres maapind planeerida korralike kalletega seinast eemale, nurkadesse erilahendused. Veetoru otstest suunata vesi korralikult majast eemale. Praegune olukord kahjustab mälestist nii väljast kui seest (ilmselt on ruumides liiga kõrge õhu niiskus).
kirdekülg kirdenurk kirdenurk_korralik veetoru loodekülg lõunaportaal lääneportaal lääneportaal_yld lääneportaali Nkylje katus lääneportaaliNkülje_katus lääneportaaliSkylje katus NE_nurk NEpoolse kirdenurk Npoolsepõikhoone_loodenurk Npoolsepõiktiiva_kirdenurk põhjaportaal SEnurga_piksekaitse (2) SEnurga_piksekaitse SW SWnurk SWtoru 2006 vs 2012
12 28.08.2012 halb jah Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf
Külastasime kirikut koos Peeter Norki, Sille Sombri, Maria Silla ja Kadri Taelaga. Kirikus sees on õhuniiskus väga kõrge: all ligi 100%, oreli juures 80%. Oreli juurde on paigaldatud niiskuse koguja, mida tuleb iga päev tühjendada, kuna kogumispaak saab päevaga täis. Kõrge õhuniiskus ajab signalisatsiooni andurid segadusse (anduritele kondenseerub vesi) - meie saabudes oli signalisatsioon parajasti häires. Kirikuõpetaja jutu järgi on tehnik andureid hooldamas käinud, kuid siiani tulemuseta.
Kirikut ümbritsev maapind vajab planeerimist. Praegu on katuselt kogutav vihmavesi suunatud maa-alustesse torudesse, mis arvatavasti lõpevad imbkaevuga, mille täpne asukoht pole teada. Seetõttu pole võimalik torude töökindluses veenduda. Kogudus on eeskujulikult katust ja vihmaveerenne hooldanud - kõik oli puhas ja korras. Kohati teevad muret katteplekid. Torni lõunaküljel oleva luugiava vihmaplekk oli täiesti lahti võimaldades vee pääsu pleki alla. Sama on arvatavasti torni edelanurga tugipiilari katteplekiga (lainetab ja arvatavasti lahti) - tugipiilari ülaosas on märgata ulatuslikku niiskuskahjustust (müürikivid on lahti).
Kiriku lõunakülje aknad ja uksed on väga halvas seisukorras.
Andsime üle uue mälestise tähise.
13 19.05.2006 halb Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi
Niiskuskahjustused müüri välispinnal - maapinna kohalt mitmes kohas krohv lahti. Peaukselt Lääne portaali ukselt on värv maas. Osade välisakende puitosad on nii mädanenud, et klaasid kukuvad eest ära, seda eriti põhjapoolsel külglöövil. Oreli rest.tööd pooleli. Orelirõdu eraldet ülejäänud kirikust katte kilega. Õpetajal soov lubjata võlvid. Suurem kelladest on kinnitet jäigalt, liigub ainult tila, mis aga ei ole õige, kuna löögid peksavad antud juhul ainult ühte kohta.
14 21.06.2005 rahuldav Raplamaa vaneminspektor, Aili Peterson
Kiriku vitraazaknad kooriruumist viidud restaureerimisele. Tööd hakkab tegema Dolores Offmann. Kogudus plaanib järgmisel aastal oreli remonti ja häälestamist, samal ajal võiks lubjata oreli kohal asuvat lage, tempetatuuri muutudes pudeneb krohv laest ja kukkub oreliviledesse.
15 10.10.2002 rahuldav Raplamaa vaneminspektor, Aili Peterson
Kiriku põhjapoolses küljes asuvat ust restaureeritakse firmas "Rändmeister" Ukse kohale ehitatakse varikatus. Töid finantseerib muinsuskaitse.Varikatuse joonised kinnitatud muinsuskaitses. Järgmisel aastal plaanitakse rest. peaust. Üks firma on teinud juba hinnapakkumise. Kiriku sees on pinkide all olev laudis asendatud uuega, pingid tõmmatud seinast kaugemale. Kiriku ümber oleks vajalik drenaaz ja vundamendi soojustus teha, sest väliskrohv, mis puutub kokku pinnasega imab üles niiskust ja pudeneb taas. Kiriku katuse plekk-kate kohati halvas seisundis. Väliskrohv mitmes stiilis: sile /kindakrohv.