Akna restaureerimise tööde ülevaatus koos restauraatorite ja Saaremaa nõunikuga. Kvaliteetne töö.
Järgmiste akende restaureerimise ettevalmistus ja ülevaatus. Välised aknalauad on tõstetud oma algsest sängist kõrgemale, mis juhib vee seinale.

Inspekteerimine sisestatud kohal käimata kirikuakende tegevuskavale tuginedes. Kiriku pikihoone lõunaseina akna ja põhjaseina kooriruumi poolsetele akendele anti uus kujundus ja tehti viimane remont 1999. või 2000. aastal, mil Valev Seina vitraažid paigaldati avadesse ilma Muinsuskaitseameti loata. Akende seisund tänaseks halb.

Vaadatud üle koos Keidi Saksaga. Jäädvustatud mõned detailid. Sokli serv kaetud osaliselt paksu sambakihiga, mis tuleks eemaldada. Saledate kontraforsside kohale on paigaldatud vihmaveetoru, millelt vesi juhitaks maani pikki kahte rippuvat ketti. Ketid on tuulega seinalt krohvi maha peksnud, seega pole kõige sobivam lahendus. Külguks vajaks hooldust.

Karja kiriku hoovi on ehitatud hauatähiste hoiustamiseks varjualune tammelaudadest laudkatusega, millelt on hästi näha, kuidas puit kõmmeldub ja sooned on valele poole laua külge saetud. Katusekate vajaks pealtpoolt sambla eemaldamist.

Akende veelauad märgavad fassaade. Krohv pudeneb. Kontraforsi võiks katta, et see ei märguks. Vetikas siseruumides.
1. Projekteerida veeninad avade veelaudadele ja kate kontraforssidele.

Inspekteeritud koos Sille Sombriga.
Käidud võlvide peal ja vaatamas kella. Kiriku katusekonstruktsiooni seisund on hea.

Innaga kohtusime kirikuõpetaja Veiko Vihuri, J. Kilumetsa jt Rändmeistri töömeestega (Ando ja Meelis) taaskord altariaia nihutamise asjus, kuna kirikuõpetaja väidab, et võre sees on tal liiga kitsas teenistust läbi viia, eriti veel siis, kui ollakse seal mitmekesi. Küsimusele, kui palju viiakse teenistusi läbi mitmekesi, sain vastuseks paar korda aastas. Seega on küsimust tekitav, kas selle tõttu on siiski mõistlik hakata kirikus ümberkorraldusi tegema.
Kuna altaripiire moodustab ühtse terviku kiviplaatidega, mis kaarjalt piiret ümbritsevad, siis tuleks sellisel juhul nihutamine teostada komplekselt (altaripiire+põrand). Töömehed avasid altariruumis 2 kiviplaati: ühe altariga samalt tasapinnalt, teise aste madalamalt. Mõlema plaadi alt tuli välja veel vanem põrand, mis on mõlemas avangus samal kõrgusel. Nüüd tuleb arutleda, kui mõistlik oleks üldse rahaliselt kogu põranda lahendust edasi nihutada.
Pigem jätaks põranda paika ning ei nihutaks üldse.

Võidukaare mõlemas küljes olevad dolomiidist raidkujud on kaetud sooladega. Tänu sellele, et kivile on tehtud vetikatõrjet Boracol 10-ga, on kuivamisel tekkinud kivi pealispinnale soolad.

Ühtlasi sai üle vaadatud rõdu proteesimistööd, mille kohta talvel tuli kodanikult märkus. Vahetatud sai vekseltala ning üks pikem tala ning 2 ruutmeetri ulatuses laudist rõdu alt ja pealt.

25. detsembril helistas üks kirikukontserdil laulnud kodanik, et Karja kiriku orelirõdu on kehvas seisus. Kuna Juhan Kilumets oli minemas Rändmeistri töömeestega enne jõule möllanud tormi ajal katuselt alla kukkunud katusekivide asendamise teemal kogudusega asju ajama, palusin tal silm peale visata ka orelirõdule. Probleem on täiesti olemas, talasid ühendav põikitala on pehkinud. Kui töömehed uuesti kirikusse lähevad palub ta paar põrandalauda orelirõdult lahti võtta, et näha kahjustuste tegelikku ulatust. Juhan lubas teavitada probleemist ka kogudust.

Kokkusaamine Veiko Vihuriga. Teemaks Karja kiriku altariaed. Altarivõre on barokne, altar ise uuem.
Kuna kirikuõpetajal on altaris teenistuse pidamise ajal väga vähe ruumi, tegi ta ettepaneku nihutada altari piiret umbes meetri jagu ettepoole. See on võimalik ja mõeldav, siis pääseks edaspidi hõlpsamini ka altaritagust põrandat puhastama.
Lisaks sellele on altari põrandalauad pehkinud (kirikuõpetaja vajus läbi) ning vajavad vahetamist, mida Rändmeistri töömehed juba olid avariitööde korras teinud.
Altari nihutamiseks ja põranda laudade asendamiseks tuleb esitada kooskõlastamisele teguskava.
Veel teinegi küsimus tekkis kirikuõpetajal valgustitega, mis on kinnitatud altari külgedele. Need on elektrilised, kuid juhtmed on inetud. Küsimus selles, kuidas saaks paremini välja valgustada altariruumi ja altari.

Vaadatud üle piksekaitsetööd. Kooripoolsed piksekaitsetraadid olid asetatud nurgakvaadritesse, mille ümberpaigaldamist MKA nõudis. Nüüd on need tõstetud küll 15 cm kaugemale, kuid osaliselt endiselt nurgakvaadri kivide ees. Paided ei ole enam nii järsud räästalt seinale minnes.

Vaadatud üle restaureerimistööd koos Silja Kondsa, Jaan Vali ja Mihkel Koppeliga. Tööd on teostatud professionaalselt ning õigete materjalide valikuga. Räästas on pikihoone osas pikendatud õigustatult, kooriosas on lähtutud originaalist.
Pliipleki tööd on tehtud korrektselt, veelenam jagub kiitust puutöö eest, milles ei ole kasutatud ühtegi silmale nähtavat seibi ega polti.

Rändmeistri mehed töid alla avariilise tinaraamistusega roosakna, mille koguduse esimees Tõnu Grepp saatis Tallinnasse sugulase juurde restaureerimistöökotta, tinaraamistused täielikult tükkideks varisenud, klaasid viimse piirini lahti, ümara puitraami seisukord oli rahuldav, ava on hetkel kinni kaetud OSB plaadiga, juurde pääseb eeskoja katuselt. Ülejäänud roosakna dolomiitpõskede klaasid tuleb koos restauraatoriga kohapeal üle vaadata. Rändmeistri mehed panevad viimaseid tellinguid ja materjali kokku.

10.mail toimusid restaureerimistööde vastuvõtt ning tänupalvus. Tööd on teostatud väga korrektselt ning hingega. Tinaplekk viiludel on hea lahendus, räästad on pikendatud (tehtud lihtne lahendus, kuna originaalina selle lahendust ei teata). Kogu puutöö on taas Rändmeistri käekirjas puhas ja kaunis. Proteesimist on olnud päris palju. Käärkambri pealse osa tehti päris uuesti - sarikad, mis seal enne olid (5 x 10 jms) oli inetu lahendus, taastati enne olnud väljanägemine. Võlvikannad veeti sodist tühjaks, mistõttu mõjuvad nüüd võlvikannad eriti sügavatena. Kellani viib mugav ja ohutu redel-trepp. Kellakiik vajab veel korrastamist.
Juhan rääkis ja Karja katuste ajaloost: keskaegse kohta andmeid pole. Edasi raksete aegade õlgkatus, seejärel puitkatus, edasi kivikatus, viimane Aseri kivi sai katusele 1980ndate alguses, mis aga pudises tükkideks. Töömehed teadsid rääkida, et vahel olid ka mõned Lätis tehtud kivid, mis olid täitsa korralikud. Kivid läksid Karja vana kalmistule viiva tee täiteks. Viilude juures on kivid kinnitatud topelt klambritega, et tuulekeeris neid lahti ei tõmbaks. Vajalik on panna veel piksekaitse, mida taaskord aga ei suudetud teha katuse tegemisega üheaegselt.

Inspekteeritud tinapleki panekut kiriku katusel Juhan Kilumetsa palvel. Viilud kaetakse täielikult 2mm tinaplekiga, kinnitus sakslaste meetodil roostevabade kinnitusliistudega. Tinaplekk vormistatakse katusekivi peale. Uus räästakasti lahendus vastuvõetav, Ain Pihl konsulteeris ja töötas välja uue lahenduse, mis ka valmis ehitatud.

Inspekteeritud koos Ain Pihliga ja viidud kirikule uus tähis (kirikus on veel üks teine üles panemata tähis, mille Juhan Kilumets toonud), seega võimalik teine tähis pastoraadile paigaldada.

KOoriruumi katusekonstruktsiooni remont on juba läbi viidud, räästas vormistatud korrektselt, räästa eenduvus 30cm, vahetamisele läks mõni üksik sarika ots ja mõned talad, kooriruumi katus on algselt ehitatud ca 1760. aastal.
Pikihoone katus, mis 1660. aastal ehitatud, on palju halvemas olukorras, eranditult kõikide laetalade otsad vajavad proteesimist, kuna pikendatakse ühtlasi ka katuseräästast. RÄästa lõplik eenduvus praegu plaeneeritult 55-60cm seinast. Välimine murispuu on toodud 10-15cm rohkem seina peale, et mitte survestada ja nõrgestada müüri välimist serva.

Restaureerimisel kasutatava puidu kvaliteet rahuldav, osaliselt halb - aastaringid on puidul kohati 5-8mm laiad, originaalkonstruktsiooni puidul maksimaalselt 2-3mm laiad, üksikultel klompidel 4mm laiad. Kasutatakse lõuna-eesti kuusest puitmaterjali, mis täielikult kuiv. Laoplatsil on ka koorem veel kasutamata materjali, mis valdavalt lülipuidust koosenev, palju parema kvaliteediga.

Vana räästas on olnud vormistatud külgetapitud ühest puust räästaprofiilina, nüüdne räästas on planeeritud tuulekastina, kuhu on liidetud profileeritud klombid sarnaselt mõisaarhitektuurile.

Kivist katuseviilud vormistatakse tinaplekiga erilahenduse järgi, mille töötab välja Ain Pihl. Tööd toimuvad kile all ning tööde korraldus objektil on hea, tellingud on mõlemal pool pikihoonet, võimalik räästastsooni täpsemalt üle vaadata.

Kiriku katusel on alanud restaureerimistööd. Lahti on võetud käärkambri katus ja osaliselt on eemaldatud ka pealmine kate kooriosa katusel. Lisaks avariilisele katusele on avariiline ka kooriruumi ja pikihoone vaheline viil. Käärkambri, kooriruumi ja pikihoone katuste restaureerimistööd kavatsetakse lõpetada 2011. aastal.

Käidud koos mihkliga arutamas talgute korraldamise ideed. otsustamise järgmist:
1. Enne talve püütakse valla 5000.- kroonise toetusega parandada ära pastoraadi lauda katuse harjalaud ja väljavahetada mõned eterniitplaadid. Samuti veetakse minema valla traktoriga lauda lakapeal olev hein.
2. Kevadel - suure ümarlaua talgu ajal võetakse ette võsa lõikamine kiriku territooriumil, samuti lauda eeskambrite (kanalad) sõnnikust puhtaks vedamine jm tööd.

Kiriku seinalt on suve lõpul varastatud ümmargune muinsuskaitsetähis.

Kirikukatusel olevates aukudes pesitsevad hakid. Ka Kolgata grupi epitaafi all on väike lind teinud endale pesa. Kivid langevad katuselt alla, vajalik katuse vahetus. taotlus esitatud 2009.aastaks (ca 3 milj).
Siseruumid on heas seisukorras. Kuna turiste on väga palju, siis suuresti seisavad uksed pidevalt lahti. On vaid üks niiskusemõõtja ukse juures, mis tõenäoliselt ei ole täpne, kuna kirikusisemuse niiskus on kindlasti teine. Mõisnike vapid on harkidel otse ukse juures, kiriku soov on neid taas paigutada seintele - võimalus vaid juhul, kui vapi ja seina vahele jääb tuulutusvahe.
Numbrilaud aastast 1888 vajab veidi värvi kinnitust, et aastaarv ei kaoks.

Kiriku katuse olukord on halb, kivide maha kukkumise kaitseks on pandud räästa juurde võrk. Kirikuõpetaja sõnul kaalub ta kiriku ümbruse ohulindiga piiramist.

Vaadatud kiriku ymbrust kaitsevööndi koostamise eesmärgil. Kaitsevöönd koostatud kaugvaadete säilitamiseks teedelt.