Paigaldatud mälestise tähis.

Väline vaatlus. Kui veel u pool aastat tagasi oli külgfassaadil inetult mõjuv (ja meiega kooskõlastamata) õhksoojuspump, siis tänaseks on see fassaadiga ühte tooni väikse võrega kaetud (kuigi meie ei jõudnudki kirja vormistada...). Lahendus pole ideaalne, aga muudab olukorra palju paremaks.

Hoonel on teostatud 2010. aasta välisviimistluspassi alusel fassaadide korrastustööd – värvitud on I korruse krohvipinnad (küll natuke heledamalt kui pass ette nägi) ja II korruse puitpinnad. Katusekorrus on veel korrastamata. Katus on kaetud eterniidiga ning katusest ulatuvad välja vintskapid, mis tänu erinevat stiili laudise kasutusele jätavad ebaühtlase mulje. Sarnaselt teiste Vana-Lõuna tööliste majadega on ka sel hoonel korstnad detaile järgivalt kaetud üleni plekiga. Vihmaveetorud ulatuvad sokli ülemise servani ning selline olukord kahjustab ka fassaadi. Korrastatud fassaadidel esineb kohati juba viimistluskahjustusi, rohkem on viimistluskahjustusi sokli osas. Avatäidetest on arvatavasti algupärastena säilinud ainult ühed II korruse hoovipoolsel fassaadil paiknevad tiheda ruudustikuga aknad. Teised aknad on asendatud lihtsa kahese jaotusega plastikakende vastu. Kahene jaotus tuleneb arvatavasti sellest, et hoone on saanud II maailmasõja ajal pommitabamuse ning enamus avatäidetest on asendatud nõukogude perioodil – samal korteril, kellel on algupärased aknad alles on ka esifassaadil säilinud algupärane kahese jaotusega aken. Hoone algne välisuks on asendatud pruuni metallukse vastu. Suurem trepikojaaken tundub samuti olevat nõukogude perioodist kuid kaaraken on algne. Trepikojas on säilinud algne paekivist trepp ja käsipuu, samuti on säilinud ühe korteri välisuks, teised on asendatud metallustega. Keldrikorrusel on samuti säilinud algne puidust uks, mida on aga alumisest servast üritatud põlema panna. Trepikoja katusekorruse laes on näha võimalikest läbijooksudest tekitatud siseviimistluskahjustusi. Hoovis on heas seisus säilinud abihoone. Väravast krundini viib paeplaatidest teerada.