Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10000
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 153-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht asub Läänemaal Lihula vallas Seira külas Vanamõisa mõisapargi territooriumil. Asula kultuurkiht avastati Vanamõisa (Rootsi) jõe paremal kaldal, Kirbla-Vanamõisa-Rumba tee lõunaservas (osaliselt ka teest põhja pool). Muistise täpsed piirid ei ole teada. Idas ulatub ta arvatavasti jõest 200 m kaugusele, läänes ilmselt peaaegu jõeni, Muinasasula põhjapiir peaks kulgema maanteest ca 50 m põhja pool, lõunapiir umbes 160-200 m lõuna pool. Kultuurkihti võib siiski esineda ka mõnevõrra neist piiridest väljaspool.
Asulakoha maa-ala on tasane, langeb veidi lääne ja edela suunas. Valitsejamajast lõuna pool on suhteliselt väikesel maalapil põldu haritud (säilinud jäänused piirdest).
Kultuurkiht ca 30-40 cm, ei ole eriti intensiivne, leidub vähesel määral põlenud raudkive. Muistisena hästi säilinud. Dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 10.09.2007.

Mälestise ajalugu


Kultuurkiht on avastatud 1985. a septembris M. Mandeli poolt. Kogutud savinõukillud asuvad Ajalooinstituudi arhiivis.

Sisestatud: 10.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil (kattub pargi ja mõisahoonete kaitsevööndiga).

Sisestatud: 10.09.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.