Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10001
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 47
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Maa-alune kalmistu asub Läänemaal Lihula vallas Seira külas Seppa talu maal. Talu hoonetest jääb muistis ca 50 m loode poole. Asub Vanamõisa jõe ja selle haru vahelisel alal. Kalmistu looduslikeks piirideks ongi jõesäng, edela pool piir ebamäärane. Kalmistu haarab enda alla ala, mille pikkus kirdest edelasse on tinglikult 55-60 m, laius 22 m. Tegemist on tasase lageda maaga.
Kalmistu kuulub ilmselt 15.-18. sajandisse ja on mälestisena hästi säilinud. Kohalike elanike jutu järgi olevat vesi siin välja uhtunud luid, helmeid ja rahasid. Leiud on kaduma läinud.

Sisestatud: 10.09.2007.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kohta leidub andmeid: F. Leinbock, Kirbla kihelkonna muinasjäänused. 1923 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis, lk 15)

Sisestatud: 10.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 10.09.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 31.12.2014.

z