Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10003
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 132-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb keset suhteliselt kõrget, tasast ja lagedat põllumaad, kust omaaegsed kiviaiad on ära lükatud asula lõunaserva. Kultuurkihti leidub Salmu talu õueaiamaal ja taluhoonete ümbruses, kus kasvab ka suuri puid. Muld on asula territooriumil ümbritsevast põllumullast tunduvalt tumedam ja sisaldab arvukalt põlenud raudkive. Kõige intensiivsem on kultuurkiht talust kagu pool põllul. Kultuurkihi paksus ulatub maksimaalselt 0,5 meetrini.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Tuhu küla lääne-loodeosas, peamiselt Salmu talu ümbruses ja sellest lõuna ning ida pool, OW suunas ca 160 m pikkusel ja 100 m laiusel alal. Asula õhjapiir kulgeb Salmu talu krundi põhjapiiri kohalt, lõunapiir talust 90 m lõuna poolt, idapiir talust 100 m ida poolt ja läänepiir 50 m lääne poolt.

Sisestatud: 01.09.2010.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 02. novembril 1984. a Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa, Ants Pindise ja Toivo Kempi poolt ja dateeritav II aastatuhandesse, esmajoones selle I poolde. Kogutud savinõukillud säilivad Ajalooinstituudis.

Sisestatud: 01.09.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näha maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 01.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.