Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10005
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 113
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt kõrgel ja kuival, aeglaselt lõuna-edela suunas madalduval võsastunud karjamaal. Karjamaad põllumaast eraldavast kiviaiast jääb ta 5 m lõuna poole, kiviaia lõunanurka lükatud ohvrikivist (reg nr 10006) kümmekond meetrit lõunasse.
Muistis kujutab endast ida-lääne suunas piklikku - 5 m pikkust, 4 m laiust ja 0,7 m kõrgust kamardunud kruusaküngast, millest ulatuvad välja suured raudkivid. Künka keskel on kaks suuremat kivi (1 x 1 x 0,8 ja 0,6 x 0,6 x 0,4 m), lääneservas 1 suurem kivi (0,7 x 0,4 x 0,3 m). Künkal kasvab kadakaid. Künkast vahetult lõuna ja ida poolt on 10 m laiuselt omal ajal kruusa võetud. Seal on veel märgata kuni 30 cm sügavusi kamardunud lohke. Muistisest lõuna ja ida suunas laiub aga kadakane (praegu võsane) karjamaa.
Künkast 3 m lääne pool kulgenud traataia taga, mälestisest umbes kümnekonna meetri kaugusel madaldub maa järsult. Künkasse kaevatud 30 cm sügavusest šurfist tuli päevavalgele põlenud kive, sütt ja tumedat mulda. Luid ega muinasesemeid sealt ei leitud. Mälestise säilivus on ebaselge, täpseid piire ilma arheoloogiliste uuringuteta määrata ei saa.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Tuhu külas endisest kolhoosi karjalaudast 300 m lõuna-edela pool, küla läbivast teest jääb see ca 700 m läände.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: T. Karopun, S. Pruuden. Karuse kihelkonna kirjeldus. 1923. 1921, lk 8 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis). Kohal on olnud ligistikku kaks kivihunnikut, 4-5 suurt kivi moodustavad 2,5 meetrise läbimõõduga ringi. Arvatakse, et kivid võivad piirata matust. Olevat leitud ka luid.
Küngas ei sarnane siiski kivikalmega vaid näib olevat hilisem moodustis. Pigem võiks arvata, et luid on leitud kruusa võtmisel. Selgust saaks tuua vaid arheoloogilised kaevamised.
Muistis võiks kuuluda II aastatuhandesse.

Sisestatud: 02.09.2010.