Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10006
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 121
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb karjamaad põllumaast eraldava kadakate ja sarapuudega palistatud kiviaia idaservas. Kujutab endast peaaegu ümara põhiplaaniga, pealt lamedat, 1 m kõrgust raudkivi, mille pikkus ja laius on 1,3 m ning ümbermõõt 4 m. Kunstlikke märke kivil ei esine, kuid rahvatraditsioonis peetakse seda ohvrikiviks. Kivi jääb suurema paekõrgendiku lõunanõlvale, lõuna suunas madalduvale maale.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Tuhu külas endisest kolhoosi karjalaudast ca 300 m lõuna-edela pool, küla läbivast teest jääb see ca 700 m läände, kivikalmest reg nr 10005 kümmekond meetrit põhja poole.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: J. Tavast. Karuse kihelkond. 1931, lk 45 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis).
Muistis võiks kuuluda II aastatuhandesse.

Sisestatud: 02.09.2010.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 31.12.2014.