Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10007
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 122
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb karjamaa ja põllumaa piiril, suhteliselt kõrgel maal. Vana kiviaed on teinud sellel kohal kaare, jäädes ohvrikivist 9 m lääne poole. Põllumaa jääb kivist kümmekond meetrit kirde poole. Kivist põhja ja lääne poole on kogutud 5 x 2 m suurusele alale väiksemaid raudkive. Temast 0,8 m kagu pool on väiksem, põhiplaanilt ovaalne 1,3 x 0,8 m suurune kivi, viimasest omakorda 0,5 m kagu pool veel väiksem kivi.
Ohvrikivi ise on võrdlemisi lameda laega, põhiplaanilt kolmnurkse kujuga. Kunstlikke märke kivil ei ole. Tema pikkus OW suunas on 2,7 m, laius 1,7 m, kõrgus 1 m ja suurim ümbermõõt 6,8 m.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Tuhu külas endisest kolhoosi karjalaudast ca 150 m edela pool, kivikalme reg nr 10005 ja ohvrikivi reg nr 10006 jäävad kõnealusest kivist kagusse.

Sisestatud: 02.09.2010.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: J. Tavast. Karuse kihelkond. 1931, lk 46: „ ... Märke kivil ei ole. Kivi on alt õõnes, kust paistavad tihedamalt koos väiksemad kivid. Kohalikud elanikud kõnelevad müürist, mille all peituvat varandus... Sellele kivile on uuemal ajal ohverdatud ning püütud kivialust õõnestada, et varandust kätte saada.“ (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis).
Muistis on olnud kasutusel ohvrikivina II aastatuhandel.

Sisestatud: 02.09.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 02.09.2010.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 31.12.2014.