Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10009
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 156-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.03.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.09.2010.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb kõrgel maal, kust maapind madaldub nii põhja kui ka lõuna suunas. See on ümbruskonna kõrgem koht. Asula ala on hõlmatud taluhoonetest, varemetest ja väikestest põllu- ning aiamaalappidest. Taluvaremetele ja nende ümbrusesse on kasvanud võsa. Leidub ka suuri põlispuid, eriti Harju talust kagus ning külatänavast lõuna pool. Uued kaasaegsed ehitised kultuurkihiga hõlmatud alal puuduvad.
Kultuurkiht on erineva paksusega, keskmiselt 50 cm paks ja hästi intensiivne (musta värvi ning massiliselt põlenud raudkive sisaldav), erinedes selgelt ümbritsevast põllumullast.

Sisestatud: 03.09.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht paikneb Tuudi küla tuumikus, kahel pool külatänavat taluhoonete ümbruses ning neist lõuna pool. Muinasasula läänepiir kulgeb Kiigema talu elumaja kohalt, idapiir Harju talust 70 m ida poolt, põhjapiir Harju talust 50 m põhja poolt ja lõunapiir Mardi talust 80 m lõuna poolt. Seega hõlmab asula kultuurkiht OW suunas 280 m pikkuse ja NS suunas 230 m laiuse ala.

Sisestatud: 03.09.2010.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 1986. aastal Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt ja dateeritav II aastatuhandesse. Kogutud savinõukillud, šlakk, nuga ja raudkonks säilivad Ajalooinstituudis.

Sisestatud: 03.09.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi piirid on näha maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 03.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.