Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10011
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 133-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.09.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Muistis paikneb Valuste küla tuumikus, Koka, Liiase ja end Pere-Jaani talude ümbruses, Lihula-Pärnu maanteest ca 300 m kaugusel.
Asula kultuurkiht avastati suhteliselt kõrgel, edela suunas madalduval maal, kõrge põllumaa ja madalama karjamaa piiril. Muinasasula tuumik jääb peamiselt külast põhja-kirde poole laiuva põllu ja sellest 70-90 m edela pool kulgeva külatänava vahele. Asula territoorium on hõlmatud põlispuudega palistatud taluhoonetest, aiamaadest ja põllulappidest. Asula umbkaudne ida-kagupiir kulgeb Pere-Jaagu talu kohal, loodepiiriks on külatee, kirdepiiriks põllu serv, edelapiiriks jälle külatee. Laiguti võib kultuurkihti esineda ka nendest piiridest väljaspool, näiteks küla keskel asuva tiigi (ilmselt omaaegse allikakoha) ümbruses. Niisiis hõlmab asula kultuurkiht kagu-loode suunas ca 200 m pikkuse ja 70-80 m laiuse ala. Kultuurkihi paksus on erinev, maksimaalselt 0,5 m. Muld on märgatavalt tumedam ümbritsevast põllumullast, selles leidub põlenud kive ja loomaluid. Muistisena rahuldavalt säilinud.

Asulakoht on avastatud 1983. a Mati Mandeli poolt, avastamishetkel viibisid juures ka mõned 1983. a Martna arheoloogilise ekspeditsiooni liikmed. Asula territooriumilt õnnestus leida mõned savinõukillud (säilivad Ajalooinstituudis).
Asulakoht on dateeritav II aastatuhandesse, tekkeaeg ulatub II aastatuhande algusesse.

Pass M. Mandel, 1983.

Senine maakasutus on lubatud.
Tagada mälestise säilimine, selleks jälgida, et ei toimuks kultuurkihi rikkumist.

Sisestatud: 01.10.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.