Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10015
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 103-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub Läänemaal Lihula vallas Võhma külas. Asula kultuurkiht hõlmab ca 150 m läbimõõduga ala endise Moisimaa küla tuumikus, peamiselt Pendi-Reinu, Peetri ja Ritsu talude ümbruses. Asula idapiir kulgeb Pendi Reinu taluhoonete kohalt, läänepiir Pendi-Jaani talu kohalt, põhjapiir küla juurde viivast teest ca 30 m põhja poolt, lõunapiir Pendi-Reinu talust ca 30 m lõuna poolt.
Asula paikneb kõrgel, veidi põhja suunas madalduval maal. Põhjast, idast ja lõunast piiravad seda põllud, lääne poolt aga madalam heinamaa. Asula territooriumil paiknevad taluhooned ja varemed. Osa kultuurkihist on põllulappide ja aiamaa all. Muld ei ole eriti tumedat värvi. Selles leidub aga põlenud kive, loomaluid ja savinõukilde. Kuna kultuurkihti on kündmise ja muude mullatöödega kohati segatud, saab asulat muistisena pidada vaid rahuldavalt säilinuks.
Dateeritav II aastatuhandesse. Asula on ilmselt tekkinud juba II aastatuhande algul.

Sisestatud: 10.09.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on avastatud 7. novembril 1982.

Sisestatud: 10.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 10.09.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.