10019 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 10019 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 482879.61 |
Y-koordinaat | 6526598.13 |
Mälestise vana number | 134-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 19.05.23
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asula hõlmab OW suunas 150 m pikkuse ja NS suunas 120 m laiuse ala, kusjuures tema läänepiir kulgeb Vanapere talust ca 50 m lääne poolt, idapiir talust 100 m ida poolt, lõunapiir maanteest 80 m lõuna pool ja põhjapiir maanteest 60-80 m põhja pool. Kõige intensiivsem on kultuurkiht Vanapere talu krundil ja sellest ida pool. |
Asukoha kirjeldus Asub arvatavasti endises Kesu küla tuumikus, peamiselt Ridala-Martna maanteest lõuna pool, ehkki nõrka kultuurkihti on ka teest põhja pool. |
Ajalugu Muistis on avastatud 1984. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Avastamise ajal saadud leiud (savinõukillud, savitihend ja rauašlakki) säilitatakse Ajalooinstituudis. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |