Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10019
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 482879.61
Y-koordinaat 6526598.13
Mälestise vana number 134-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.05.23

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.03.2009.

Kirjeldus


Asula hõlmab OW suunas 150 m pikkuse ja NS suunas 120 m laiuse ala, kusjuures tema läänepiir kulgeb Vanapere talust ca 50 m lääne poolt, idapiir talust 100 m ida poolt, lõunapiir maanteest 80 m lõuna pool ja põhjapiir maanteest 60-80 m põhja pool. Kõige intensiivsem on kultuurkiht Vanapere talu krundil ja sellest ida pool.
Muistis asub kõrgel, suhteliselt lagedal maal. Maapind langeb asulast nii ida, lääne kui ka lõuna suunas. Peamine osa muistisest jääb põllu ning Madise-Jaani ning Vanapere talude õueaiamaade alla. Muld on asula territooriumil märgatavalt tumedam ümbritsevast põllumaast. Mullas leidub põlenud raudkive ja üksikuid savinõukilde. Kultuurkihi paksus on asula territooriumil erinev, küündides keskmiselt 40 cm-ni. Pinnase pealmised kihid on künni- ja aiatöödega kahjustatud.

Sisestatud: 25.03.2009.

Asukoha kirjeldus


Asub arvatavasti endises Kesu küla tuumikus, peamiselt Ridala-Martna maanteest lõuna pool, ehkki nõrka kultuurkihti on ka teest põhja pool.

Sisestatud: 25.03.2009.

Ajalugu


Muistis on avastatud 1984. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Avastamise ajal saadud leiud (savinõukillud, savitihend ja rauašlakki) säilitatakse Ajalooinstituudis.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 25.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.