Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10021
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 86-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.04.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb kõrgel, põhja suunas madalduval maal. Tema põhjaosa jääb lagedale põllule, lõunaosa talu aia ja põllu vahelisele lagedale rohumaale. Kalmistust vahetule lääne pool põlluservas asub 50 x 30 m suurune ja ümbritsevast põllumaast kuni 3 m kõrgem küngas, keskel betoonseintega siloauk. Hoidla koos seda ümbritsevate kunstlike vallidega rajati ilmselt sovhoosi ajal Kui kalmistu lääneosa kunagi sinna ulatuski, on see hävinud. Säilivus muistisena ebaselge.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Martna-Ridala maanteest põhja pool, Madise talust 30-80 m põhja-kirde pool.
Maa-aluse kalmistu täpsemaid mõõtmeid ega piire pole võimalik ilma põhjalikumate uuringuteta kindlaks teha. Oletatavalt võis ta hõlmata ca 40-50 m diameetriga ala.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta saadi esimesed andmed kohalikult elanikult Kalju Lusikalt, kelle andmeil on põlluservast kunagi leitud kaks odaotsa. Need olnud kaua Madise talu aidas, hiljem läksid aga kaduma. Siis põldu üle vaadates leiti paar tugevasti põlenud luukildu. 1982. aasta suvel tehti oletatavale kalmistualale põlluserva 6 m pikkune ja 1 m laiune proovikaevend. 20 cm paksuse kruusase mullakihi all paljandus hele kruus. Otsestele matusejälgedele ei satutud. Leiti paar pronksketilüli, sepanael, savinõukild ja mõned põlemisjälgedega loomaluud (asuvad Ajaloomuuseumis). Saadud andmed lubavad arvata, et tegu peaks olema maa-aluse põletuskalmistuga.
Mälestis on dateeritav II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 04.10.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 31.12.2014.