Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10022
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 87-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.04.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


"Varetemägi" (ka "Varete mägi") on "Kuradimäe" kõrval ümbruskonnas teine kõrgem koht. Ta hõlmab umbes 70 x 50 m suuruse ja 1 m kõrguse, laugete nõlvadega paekõrgendiku Ehmja külast põhja poole laiuva põllumassiivi loodeosas. Kõrgendik oli võetud lõplikult põllu alla alles hiljuti (mälestise passi koostamise ajast lähtuvalt). 1981. a sügisel oli ta üles küntud, tema loodeossa aga kokku lükatud 10 x 15 m suurune ja 2,5 m kõrgune kivi- ning mullahunnik. Muld oli kõrgendikul keskmise tumedusega, sisaldades hulgaliselt pae- ja raudkive.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub endise Jüri-Lauri talu põllul, taluasemest ca 250 m kirde pool. Martnast jääb "Varetemägi" ca 3 km lääne-loode poole, Ehmja küla endisest tuumikust (Madise ja Kooli talud) 1 km lääne-loode poole, Ehmja "Kuradimäest" 500 m lääne-loode poole.
Muistise juurde saab Ehmja küla idaservalt "Kuradimäe" poole viivat põlluteed mööda.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid:
a) J. Jung. Muinasajateadus eestlaste maalt III, Tartu, 1910, lk 218.
b) F.Leinbock. Martna kihelkonna muinasjäänused, 1923, lk 11 (Käsikiri AI arheoloogiasektori arhiivis). Muistis on dateeritav ajavahemikku 6.-12. sajandini.
Enne talude kruntimist kutsutud kõnealuseid põlde "Hiie põldudeks", 1920-tel aastatel juba "Varete mägi". 19. saj lõpul oli leitud põletamata surnuluid, hobusesuitsed, odaots, kirves, naaste (leiud kadunud). 1923. a oli koht üles haritud põld üksikute suuremate kivide ja kivihunnikutega.
1981. a sügisel inspekteerisid kohta M. Mandel ja kodu-uurijad S. Heldemaa ning I. Öövel. "Varetemäe" asukoha näitas kätte end Madise talu elanik Kalju Lusik. Inspekteerimisel leiti küntud mullast põlenud luid, nuga, savinõukilde ja pronksist rihmakeel (Ajaloomuuseumis, AM A 554:1-3). Põlluharimine kalmealal keelati.
1982. a suvel korraldati Ajaloomuuseumi poolt "Varetemäel" arheoloogilised kaevamised. Rajati OW suunas piklik kaevend, suurusega 246 ruutmeetrit, laiendiga lõuna suunas. Üldiselt oli kultuurkihi paksus vaid 15-20 cm, kaevendi lõunaosas aga 30-40 cm. Rohkem kui mujal esines kaevendi lõunaosas ka arvatavalt matuste katteks paigutatud raud- ja paekive. Arvatavasti pärinesid need põlluharimisel lõhutud 3-4 m läbimõõduga kivikalmest. Kaevendist leiti peamiselt 11.-12. saj leide, kokku 285 leiunumbrit, nende hulgas olid hoburaudsõled, pandlad, naastud, surulukk, tuleraud jne. Kaevendi lõunaosast, paksema mullakihiga alalt leiti aga esijoones 6.-7. saj esemeid: pannal. naaste, kilbi käepide ja kaks komplekti kobaras asunud hobuseratsmete metallosi (suitseid, valjanaaste, pandlaid jne). Päevavalgele tuli ka savinõude kilde ja tugevasti põlenud luid. Ilmselt oli tegemist lõhutud 11.-12.saj kivikalme lähedal paiknenud 6.-7. saj maa-aluse kivistikuga kalmega. Viimase suurus 1982. a kaevamistel veel ei selgunud.
Kaevamiste ajal, 1982. a suvel, saadi informatsiooni "Varetemäest" enne maaparandust. End Jüri-Lauri talu elanik Ilmar Tomingas mäletas, et "Varetemäel" oli olnud üks suurem ja 3 väikest kivivaret. Suurim neist paiknes umbes praeguse kivihunniku kohal, kaks väikest sellest 15-20 m lõuna pool, üks aga kivihunnikust loode pool metsaservas. Niisiis näib muistise puhul tegemist olevat mitme eri suurusega maapealse kivikalmega ning maa-aluse kivistikuga kalmega. Kaevamiste käigus selgus ka, et muistised on küll tugevasti kahjustatud, kuid mitte täielikult hävitatud.

Sisestatud: 26.03.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 31.12.2014.