Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10026
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 46
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb tasasel rohumaal ja kujutab endast ümbritsevast ca 1 m kõrgemat põhja-lõuna suunalist poolkaarekujulist kõrgendikku, mille pikkus on ca 50 m, laius lõunaotsas 10 m ja põhjaotsas 15 m. Keskel on kõrgendiku laius aga vaid 5 m. Ala on söödis ja kaetud murukamaraga, millest kohati ulatub välja kuni 1 m läbimõõduga raudkive. Rohkem leidub kive kõrgendiku lõunaosas ja põhjatipu lähedal (4 m läbimõõduga alal), kus on kunagi olnud veski. Kõrgendiku lõuna-kaguossa on kunagi rajatud kelder, mille juures vanad sammaldunud õunapuud. Praegu kalmel kasvamas lisaks noored puud ja põõsad. Et muistist pole uuritud, on selle säilivus praegu ebaselge.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht Martna vald, Keskküla küla.
Endise Kubja-Uuetoa, nüüd Kubja talu maal, taluhoonetest ca 90 m põhja-kirde pool, Risti-Virtsu maanteest 80 m ida pool.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: F. Leinbock. Kirbla kihelkonna muinasjäänused. 1923, lk 12.
Keldri ehitamisel on leitud põletamata luid, kaks tervet luustikku või pealuud maetud tagasi.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 11.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 11.10.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 31.12.2014.