Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10027
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 112-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb kõrgema seljandiku läänenõlval, suhteliselt kõrgel maal, põlise põllumaa ja karjamaa piiril. Suurem osa temast jääb Uuetoa talu õueaiamaale ja selle ümber paiknevatele põllulappidele. Ala territooriumil leidub taluhooneid ja talude varemeid. Muld on muinasasula territooriumil tavalisest põllumaast tumedam, sisaldades hulgaliselt põlenud kive, savinõukilde ja savitihendeid.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Keravere küla tuumikus, peamiselt Uuetoa talu ümbruses ning sellest lääne ja lõuna pool, hõlmates ca 200 x 150 m suuruse ala. Haapsalu-Laiküla maanteest jääb asula ca 1,4 km kaugusele ning sinna saab Oonga külast lõuna suunas viivat teed mööda.

Sisestatud: 26.03.2009.

Mälestise ajalugu


Asula kultuurkiht on registreeritud 1982. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kohalt leiti savinõukild, kivitahk ja savitihend (säilivad Ajalooinstituudis). Asulakoht on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 26.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.