Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10028
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 82-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb suhteliselt kõrgel, põhja-kirde suunas madalduval maal, kõrge põllumaa ja madalama heinamaa piiril. Tema idaosa jääb Keskvere mõisahoone ja pargi (aia) alla, lääneosa põllu alla, loodeosa õueaiamaa alla, kirdeosa heinamaa alla. Kultuurkihi paksus on erinev, keskmiselt 40-50 cm. Kõige intensiivsem on kultuurkiht mõisast lääne pool põllul. Seal on muld kõige tumedamat värvi ja selles sisaldub massiliselt põlenud raudkive.
Muistisena rahuldavalt säilinud.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis jääb endise Keskvere mõisa ümbrusesse ja sellest vahetult loode poole, Kurevere-Keskvere-Martna teest 50-280 m põhja-kirde poole. Asula edelapiir kulgeb teest 50 m kirde poolt, kirdepiir sellest 280 m kirde poolt, kagupiir mõisaparki kagust piirava kiviaia kohalt, loodepiir aga Jõessare pere krundi loodepiiri kohalt. Nii on asula suurus kirde edela suunas 230 m ja kagu-loode suunas 170 m.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on esmakordselt registreeritud 1981.a. M.Mandeli ja S.Heldemaa poolt. Põllult mõisast lääne poolt koguti mõned savinõukillud (AI kogudes)
Muistis dateeritav ajavahemikku I aastatuhande keskpaigast kuni II aastatuhande keskpaigani.

Sisestatud: 27.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.