Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10030
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 109-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub kõrgel, ida suunas madalduval maal, põldudevahelise NS suunalise söödiala "Varetemäe" põhja-kirdeservas. "Varetemägi" kujutab endast looduslikku kruusaseljandikku, kus leidub hulgaliselt suuri rändrahne ning mis on kunagise kruusavõtmise tagajärjel kõikjalt aukude ja lohkudega kaetud. Kalmest 40 m edela poole on rajatud suured silohoidlad. Kalme lähisümbrus kujutab endast lagedat murukamaraga kaetud söödiala, vaid ida pool asub kalme kohal kaare tegev põld.
Muistis ise kujutab endast peaaegu ümara põhiplaaniga NS suunas 10 m pikkust ja 9 m laiust, ümbrusest ca 0,5 m kõrgemale tõusvat kamardunud küngast. Kalme ida-kaguserv on järsuks küntud. Mujalt madalduvad muistise servad laugelt. Edelaosas on kalme madalam ja vist ka veidi lõhutud. Muistis on hästi säilinud.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis jääb Martna-Putkaste-Keskvere maanteest 280 m lõuna-edela poole, end Keskvere mõisast 450 m edela poole, Keskvere mõisast Keskvere külla viivast, puudega ääristatud külateest 18-28 m kagu poole.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise ajalugu


Avastatud 1982. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kalmesse kaevatud proovisurfist selgus, et tegemist on kivikalmega. Leiti põletamata ja nõrgalt põlenud luid ning savinõukild (säilib Ajaloomuuseumis A 558).
"Varetemägi on varemgi tuntud matmispaigana. Kõnealusest kalmest ca 500 m lõuna pool on nimelt varasematel aegadel leitud mitmesuguseid muinasesemeid (vt F. Leinbock. Martna kihelkonna muinasjäänused 1923, lk 7; käsikiri AI arheoloogiasektori arhiivis). Kõnealuse kalme puhul on aga tegemist täiesti uue, varem teadmata muistisega.
Muistis dateeritav I aastatuhandesse.

Sisestatud: 27.03.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 31.12.2014.