Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10032
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 89-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel maal ja on praegu taluhoonete, õueaiamaade ning väikeste põllulappide all. Madise talust loode pool, külatänava äärsel karjamaalapil on madal vesine lohk, võimalik, et kunagine allikakoht. Suuri põlispuid kasvab peamiselt Madise ja Lepiku talude ümber, Vaino talu ümbritseb aga 30-40 m kõrgustest kuuskedest hekk. Muinasasula kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega. Eriti tumedat mulda võib näha Vaino sauna ja taluhoonete vahelisel karjamaalapil.
Asulakoht on muistisena rahuldavalt säilinud.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis hõlmab kagu-loode suunas ca 200 m pikkuse ja kirde-edela suunas ca 120 m laiuse ala Kirna küla tuumikus, Lepiku, Vaino ja end. Mardi talude ning Vaino sauna ümbruses, Palivere-Martna maanteest sadakond meetrit ida pool.

Sisestatud: 27.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muinasasula kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 12. aprillil 1981. a.
Leitud savinõukillud asuvad ajaloomuuseumis. Asulakoht dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 27.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.