Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10035
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 63
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb madalal vesisel maal. Kivist lõunas ja idas laiub juba luht. Kivi põhja- ja lääneservas kasvavad toomingad, lääneservas ja kivist 3 m kirde pool ka lepad. Kivi on kolmnurkse põhiplaaniga ja kirde-edela suunalise harjaga. Kivi kõrgus ca 2 m, pikkus NS suunas 5 m, laius 4 m, suurim ümbermõõt maapinna lähedalt 14 m.
Kunstlikke lohke ega muid märke kivil pole. Edelaosas, kivi servast 70 cm kaugusel, leidub pikergune OW suunaline, 25 cm pikkune ja 7 cm laiune looduslik lõhe.

Sisestatud: 30.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Haapsalu-Laiküla maanteest 900 m edela pool, Jüri talust 800 m kagu pool. Kuna muistise juurde ei vii korralikumat teed, pääseb tema juurde vaid jalgsi ja seda ka kuivemal ajal. Parem on mälestiseni jõuda maantee lõunaservas asuvate endiste kolhoosi töökodade juurest, mille õuest lähtub rada lõuna suunas läbi metsa kasvanud vesise heinamaa. Kõnealust rada mööda ca 1200 m lõuna suunas üle kagu-loode suunalise kraavi minnes (rada ei lähe päris otse), jõutakse metsast välja lagedale luhale, kus metsa ja luha piiril asubki kivi.

Sisestatud: 30.03.2009.

Mälestise ajalugu


Kivi mainitakse: F. Leinbock. Martna kihelkonna muinasjäänused, lk 33.
Ohverdamistraditsioonist andmed puuduvad. Nimetatakse Uika kiviks.
Arvestades kivi paiknemist madalal maal ja kehtivat maatõusu, saaks muistis kuuluda II aastatuhande II poolde.

Sisestatud: 30.03.2009.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 31.12.2014.