Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10036
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 163-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula paikneb suhteliselt kõrgel ja tasasel, veidi kirde suunas madalduval maal. Kõige kõrgem on maapind Maanuse taluhoonete juures ja sellest lõuna-edela poole jäval põllul. Asula läänepoolne osa (vanast teest edelas) on kujundatud puudega palistatud kiigeplatsiks. Asula põhja-kirdeosa on hõlmatud Antsu-Juhani talu hoonestusest ja õueaiamaast. Ka siin kasvab põlispuid.
Kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega. Kõige tumedam on muld Maanuse talust edela pool põllul. Mullas leidub põlenud kive ja savinõukilde. Kultuurkihi paksus ulatub 50 cm-ni.
Kaitseala kuulub kirjeldatud ala ja vähemalt 100 m laiune vöönd selle ümber.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Laiküla küla tuumikus, Risti-Virtsu maanteest idas, kahel pool vana maanteeharu, peamiselt Antsu-Juhani ja Maanuse talude ümbruses. Muinasasula idapiir kulgeb Maanuse taluhoonete kohalt, läänepiir sellest sadakond meetrit lääne poolt, põhjapiir Antsu-Juhani taluhoonete kohalt ja lõunapiir Maanuse taluhoonetest ca 150 m lõuna poolt. Nii on muinasasula ala NS suunas 250 m pikk ja 100-120 m lai.

Sisestatud: 11.10.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestise kultuurkiht on avastatud 21. septembril 1985. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Leiud säilivad ajalooinstituudi fondides.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 11.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 11.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.