10040 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10040 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 488485.57 |
Y-koordinaat | 6523382.67 |
Mälestise vana number | 56 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 01.10.10
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu. |
Kirjeldus Kujutab endast ümbritsevast lagedast põllu- (heina-?) maast veidi kõrgemat küngast NS suunas 50, OW suunas 30 m. Arheoloogiliselt läbi uuritud. Üksikasjalikud kirjeldused Ajalooinstituudis |
Asukoha kirjeldus Muistis jääb Martna kirikust 800 m kagusse, endisest vallamajast paarsada meetrit lääne poole. |
Ajalugu Jurgemägi või Kalmustimägi, millel asuv matusepaik pärineb kogutud leidude järgi otsustades 12.-13. sajandist. Leiukoht oli tuntud juba 19. sajandil. 1941. a kavandati arheoloogilisi kaevamisi, kuid sõja tõttu saadi töid alustada alles 1947. a (A. Vassar). Kaevamisi jätkati 1950. a (E. Tõnisson). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |