Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10042
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 67
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Paikneb NS suunalisel seljandikul, jäädes selle lõunapoolsesse otsa. Edasi lõuna poole maapind madaldub. 40 m kaugusel on astang, millest edasi jätkub juba tasane madalam põllumaa. Kivi lõuna-kaguservas kasvas kirjeldamise ajal sarapuupõõsas. Ka mujal seljandikul kasvas hõredalt sarapuid ning mälestisest loode ja lõuna pool ulatub maapinnast välja kuni 1 m läbimõõduga raudkive. Hiiekivi on peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga ja üsna lameda, põhja suunas 20 kraadi langeva pealispinnaga. Kivi pikkus NS suunas 3,8 m, laius 3,3 m, kõrgus 1,4 m ja suurim ümbermõõt maapinna lähedal 13 m. Kunstlikud süvendid ja märgid puuduvad.

Sisestatud: 01.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hiiekivi asub Kirna-Liivi maanteelt Ohtla küla tuumikust lõunasse viiva kruusatee lääneservas, ja 12 m kaugusel teeservast. Eelnimetatud maanteest jääb ca 1 km lõuna poole.

Sisestatud: 01.04.2009.

Mälestise ajalugu


Andmeid kivi kohta: H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu, 1942, lk 19.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 01.04.2009.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 30.12.2014.