Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10043
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 64
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi paikneb kõrgustiku lael, lagedal maal. 50 m kivist lõuna pool hakkab maapindlõuna suunas madalduma. 20 m teest läänes algab võsa.
Kivi on kirde-edela suunas piklik, ristkülikukujulise põhiplaaniga, kõrge kagu-loodesuunalise harjaga keskel. Kirde ja edela poole madalduvad kivi tahud, esimene 45 kraadi all, teine 30 kraadi all. Harja läänepoolses osas on lõhe. Mingeid kunstlikke lohke kivil ei ole. Tema lõunaservas kasvab õunapuu.

Sisestatud: 01.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Laiküla-Haapsalu maanteest 770 m lõuna pool, Oongast Keraverre viiva kruusatee idaservas, endisest karjalaudast sadakond m lõuna-edela pool.

Sisestatud: 01.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistist kutsutakse „Hiiekiviks“. Pärimuse järgi kostvat sellelt iga vana ja noore kuu vahetusel neljapäeva õhtuti vokivurinat (Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv). Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 01.04.2009.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 30.12.2014.