Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10045
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 88-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub suhteliselt kõrgel maal, põldude keskel. Tumedat, põlenud kive, savinõukilde ja savitihendeid sisaldavat mulda leidub talude ümbruses õueaiamaadel. Asula territooriumil asuvad vanad põlised taluhooned (puuduvad kaasaegsed individuaalelamud ja mitmekorruselised hooned) ja neid ümbritsevad põlispuud. Kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht Martna-Keskvere teest vahetult ida pool. Asulakoht hõlmab NS suunas ca 350 m pikkuse ja OW suunas 100-200 m laiuse ala peamiselt Lauri, Jaagu (end Jaku või Jaago), Siimu ja Tänavaotsa talude ümbruses.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muinasasulakoht on esmakordselt registreeritud 1981. a 12.mail M. Mandeli ja T. Kempi poolt. Asula territooriumilt leiti savinõukilde, savitihendeid ja rauašlakki (Ajaloomuuseumis). Jaago talu peremees oli varem leidnud jahvekivi katkendi (asub talus). Enivere Jurgemäe kalme jääb asulast 1 km lääne poole. Muistis dateeritav ajavahemikku I aastatuhande II pool - II aastatuhat.

Sisestatud: 02.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.