Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 10046
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 68
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub suhteliselt kõrgel maal lepavõsas. Allikast kümmekond meetrit lõuna pool kasvab neli kõrgemat saarepuud. Allikas on jäänud vana jõekääru sisse, sellest 6 m lääne poole. Uus säng on kaevatud allikast 25 m lääne poole. Allikalohk on trapetsja kujuga, põhja-lõuna suunas 2 m pikk ja 1,8 m lai. Sellest voolab lõuna suunas 0,7 m laiune oja, mis peagi pöördub ida poole ja suubub vanasse jõesängi. Allikalohu servadesse on asetatud paeplaadid nii, et moodustub peaaegu ruudukujuline auk mõõtmetega 85 x 90 cm. Kirjeldamise ajal oli lohk vett täis ja sügavus ca 1 m.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Aida talust 200 m põhja pool, endisest Rannamõisa mõisast 700 m kirde pool, Rannamõisa oja uuest sängist 25 m ida pool. Aida talu juurest peaks viima vaevumärgatav teerada läbi võsa põhja suunas. See peakski viima läbi vana jõesängi allika juurde.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: J. Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Tartu, 1910, lk 218;
F. Leinbock. Martna kihelkonna muinasjäänused. 1923, lk 38.
Allikas on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 02.04.2009.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 30.12.2014.