Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10048
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 52-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht hõlmab kirde-edela suunas ca 400 m pikkuse ja 200 m laiuse ala. Asub suhteliselt kõrgel, lõuna suunas madalduval maal. Tema põhja-loodeosa on hõlmatud põllumaast, lõuna-kaguosa jääb põlispuudest palistatud taluhoonete õuede ja viljapuuaedade alla. Asula idapiir kulgeb umbes Jaagu talu kohalt, lääne-edelapiiriks on Haapsalu-Laiküla maantee, lõuna-kagupiiriks põld, Asula põhjapiir on mõnevõrra ebaselge, kulgedes ca 50 m uuest külateest põhja poolt. Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksusega. Mullas leidub põlenud kive, savinõukilde ja loomaluid. Muld on ümbritsevast põllumaast tunduvalt tugevam.
Kuna asula kultuurkiht on kahjustatud künnist või muudest kaevetöödest, tuleb mälestist lugeda vaid rahuldavalt säilinuks.
Kaitse alla kuulub asulakoht kirjeldatud piirides ning ka selle lähiümbrus vähemalt 100m laiuse vööndina.

Sisestatud: 15.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht Kabeli küla tuumikus Haapsalu-Laiküla maanteest kirdes, kahel pool endist külavaheteed, peamiselt Väljari ja Madise talude ning Kurilli elumaja ümbruses.

Sisestatud: 15.10.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1980. a M. Mandeli ja T. Kempi poolt. Asula territooriumilt koguti mõned savinõukillud ja kivitahk (Ajalooinstituudis AI 5576).
Mälestis on dateeritav II aastatuhandesse

Sisestatud: 15.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 15.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.