Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10049
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 165-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muinasasulakoht paikneb suhteliselt kõrgel ja tasasel maal, omaaegses külatuumikus. Läänest ja põhjast piiravad teda kõrged põllud, idas oli aiand, lõuna poole ehitati kolhoosi töökojad, suured elumajad ja administratiivhooned. Asula territooriumil leidub taluhoonete varemeid (Uuetoa talust lõuna ja kagu pool), kiviaedu piki vana külatänavat ja kasvab põlispuid. Osalt on ala söödis, osalt õuede all. Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksusega, ulatudes 30-40 cm-ni. Mullas leidub põlenud raudkive ja savinõukilde. Muistisena rahuldavalt säilinud. Kaitse alla kuulub kirjeldatud ala ja kaitsetsoonina selle lähim ümbrus, vähemalt 100 m laiuses vööndis.

Sisestatud: 18.10.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1985. a M. Mandeli, S. Heldemaa ja K. Murumäe poolt. Asulakohast koguti mõned savinõukillud.
Muistis dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 18.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 18.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.