Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10051
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 90-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb suhteliselt kõrgel, lõuna suunas madalduval maal. Tema idaosa on haritav põllumaa, lääneosa jääb aga põlispuudest ümbritsetud taluhoonete, õuede, õueaiamaade ja väikeste põllulappide alla. Asula kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega, sisaldades savinõukilde, loomaluid ja raudesemete katkendeid.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinasaula kultuurkiht hõlmab kirde-edela suunas ca 300-330 m pikkuse ja kagu-loode suunas 100-150 m laiuse ala kahel pool külavaheteed, peamiselt Polli-Peetri, Hendriku ja Siimu talude ümbruses. Palivere-Martna maanteest jääb asula ca 0,5 km ida-kagu poole.

Sisestatud: 02.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1981. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kogutud savinõukillud Ajaloomuuseumis. Mälestis dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 02.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.