10052 Kalmistu „Kääbastemägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu „Kääbastemägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 10052 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 496355.75 |
Y-koordinaat | 6528837.18 |
Mälestise vana number | 58 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 14.06.18
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmistu asub ida-lääne suunalisel, 20-30 m kõrguse männimetsaga kaetud 30-40 m laiusel liivaseljandikul, kust on varasematel aegadel liiva võetud. Seljandiku ümbrus on võrdlemisi tasane maa. Männimetsa all kasvab ka madal alusmets. Seljandikul on näha erineva suurusega, kuni 1,5 m sügavusi kamardunud liivaauke. Osa kalmistu alast on ka rikkumata. |
Asukoha kirjeldus Endine Hüüdiaugu (?), nüüd Pähklimetsa talu maal. |
Ajalugu Mälestise kohta leidub andmeid: J. Leinbock. Martna kihelkonna Muinasjäänused, 1923 (käsikiri Ajaloo Instituudi arhiivis, Martna kihelkond). |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |