Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10054
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 96
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kujutab endast ovaalse põhiplaaniga (OW suunalise pikiteljega) murenenud raudkivi. Muistise pikkus OW suunas on 4,5 m laius NS suunas 3,5 m, suurim ümbermõõt maapiina lähedal 13 m ja kõrgus 2,8 m. Kivi lamedal, nõrga läänesuunalise kaldega lael ei leidu mingeid looduslikke ega kunstlikke kultuslikuks otstarbeks kasutamisele viitavaid märke. Vahetult muistise kõrval, temast kirde pool kasvab pihlakas.

Sisestatud: 26.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Aulepa külas Andruse talu maal, taluhoonetest ca 80 m kirde pool kõrgel põllumaal.

Sisestatud: 26.11.2010.

Mälestise ajalugu


Mälestis on võetud kaitse alla 1964. a nähtavasti kohalike elanike initsiatiivil. Kirjanduses ega arhiivides kivi kohta praegu teadaolevalt andmed puuduvad. Samuti ei mäletata ohverdamistraditsiooni kohalike elanike poolt. Dateeritav kultusobjektina arvatavasti II aastatuhandesse.

Sisestatud: 26.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alla kuulub kivi ja selle lähiümbrus ca 5 m raadiuses (väike söödiala kivi ümber).

Sisestatud: 26.11.2010.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 30.12.2014.